Politoloog Peeter Taim nimetab esmaspäeval allkirjad saanud koalitsioonilepet suureks kompromissiks, millel on kaks eesmärki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Saada koalitsioonist välja EKRE ja minna võimalikult hästi relvastatuna vastu kolmedele eeltulevatele valimistele ehk presidendivalimistele, kohalikele valimistele ja kahe aasta pärast toimuvatele parlamendivalimistele," rääkis Taim.

Koalitsioonileppes on suuremat tähelepanu pööratud koroonakriisile ning selle lahendamisele. Samuti rohepöördele ning teadus- ja arendustegevusele, ka taristule ehk teede ehitusele, raudtee arendamisele ning mandri ja saarte vahelisele ühendusele. Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester ütles, et suuri muutusi koalitsioonilepe ei tõota.

"Kui vaadata seda vähest, mis on koalitsioonileppesse pandud, siis sisuliselt soovitakse jätkata olemasolevaga ja ühtegi uut struktuurset reformi, mida võiks ju tahta või näha, ju tegelikkuses ei ole," rääkis Sester.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et olulised teemad on siiski leppes olemas. Ta nimetas korruptsiooniga tegelemist ja rohepööret.

"Sellised olulised teemad on mainimist leidnud ja lootus on, et rakendamisel ikkagi see konkreetsus järjest suureneb," sõnas ta.

Koalitsiooniläbirääkimisi pidanud Reformierakonna ja Keskerakonna juhid ütlesid läbirääkimiste ajal, et lepe jääb suhteliselt üldsõnaliseks. Leppes on vaid mõned väga konkreetsed tähtajad, näiteks, et alates maikuust võimaldatakse kõigile soovijatele vaktsineerimist ja praegune haigushüvitise maksmise kord kehtib käesoleva aasta lõpuni.

Sester ütles, et sellist üldsõnalist lepet on lihtsam täita ja ka opositsioonil on seda keeruline kritiseerida.

"Kuna otseselt ei ole ju midagi kokku lepitud. On öeldud seda, et hakkame kokku leppima tulevikus ja ükskõik, millisele teemale tulevikus tähelepanu pööratakse, on võimalik kas kokku leppida või mitte kokku leppida," ütles ta.

Koalitsioonileppes pole kuigi palju vihjeid ka sellele, millised võiksid olla järgmise riigieelarve prioriteedid. Konkreetselt on kirjas vaid, et teadus- ja arendustegevusele läheb vähemalt üks protsent ja riigikaitse kuludeks vähemalt kaks protsenti SKT-st.

Nii politoloog kui ka poliitikud opositsioonist ütlevad, et praegu on keeruline öelda, kumb erakond koalitsioonilepet sõlmides rohkem on võitnud.

"Mida me tunnetame täna, on kindlasti see, et Reformierakond on sooviga saada valitsusse teinud väga jõulisi tagasiasteid," ütles Sester.

"Minu seisukoht on, et Keskerakond kaotab vähem. Võitjaid võib-olla nii väga ei ole," märkis Taim.

"Minu meelest on leitud tegelikult hea tasakaal. Kui ma pean ühe valima, siis ma ütleksin, et rohkem Reformierakonna nägu," sõnas Sikkut.