Ma olen kasvustrateeg. Aitan ettevõtetel leida ja teostada strateegilisi kasvuvõimalusi. Tervisekriisi strateegiline juhtimine allub täpselt samasugustele reeglitele nagu ettevõtte kasvustrateegia, ainult soovitava kasvu suund on vastupidine. Ettevõtted soovivad positiivset, tervisekriisi juhid negatiivset kasvu.

Neljapäeval teatas ametist lahkuv peaminister Jüri Ratas, et valitsus tahab kehtestada 13 maakonna söögikohtadele ja spaadele lisapiirangud. Reedel sekundeeris Ratasele sotsiaalminister Tanel Kiik: "Oli teadusnõukogu ettepanek valitsusele kaalumiseks, kas piiranguid ei peaks üle maakondade piirkondade vahelise liikumise vähendamiseks ühtlustama". Samas pressiteates tõdes Kiik, et nakatumised näitavad stabiliseerumise trendi.

Isegi tervisekriisi detaile ja tagamaid mitteteadvat inimest peaks see jutt panema kulmu kergitama. Nakatumine stabiliseerub, keerame teistele maakondadele piiranguid juurde?

Olukorraga täpsemalt kursis olijale tundub see info veel veidram. Senine päevaste nakatumiste rekord oli 6. jaanuaril. Sealt alates on nakatumine stabiilselt langenud, keskmiselt kaks protsenti päevas.

Ametlikud teadaanded on aga vastuolulised. Keegi ütleb, et epideemia pole stabiliseerunud, keegi ütleb, et on näha aeglustumise märke, keegi, et siin või seal maakonnas on "olukord tõsine". Esmaspäeval arutati Narvas, et tuleks jälle koolid distantsõppele saata, sest nakatumine kasvab.

Kuidas tavaline inimene peaks selles info virvarris orienteeruma? Tegelikult ei ole ju küsimus ainult tavalises inimeses. Kuidas ettevõtete juhid peaksid aru saama, mis tegelikult toimub, kuidas reageerima, millised tulevikuplaane tegema peale selle, et "istume, ootame"? Ja ilmselt on veel olulisem küsimus: kuidas uus valitsus peaks kiiresti selles vastukäivas ja segases infotulvas orienteeruma ning õigeid otsuseid tegema?

Proovime olukorrast aru saada ametliku infoallika, terviseameti koroonakaardi abil. Mida me sealt leiame? Umbes kuuskümmend(!) arvnäitajat, 12 graafikut ja neli erinevat geoinfo kaarti.

Mida me sealt ei leia? Näiteks seda, mis Narvas tegelikult nakatumistega toimub. Tegelikult puudub seal igasugune info selle kohta, kuidas maakondades on viimastel päevadel, nädalatel, kuudel läinud. On viimase 14 päeva haigestumus, halb mõõdik ja kehvas esituses.

Halb sellepärast, et haigestumus on nakatumise tagajärg. Halb sellepärast, et selle mõõdiku järgi pole võimalik midagi mõistlikku ette võtta peale käte laiutamise. Igasuguste mõõdikute konstrueerimisel on üks olulistest küsimustest "is it actionable", ligikaudne eestikeelne vaste oleks: "kas selle alusel saab tegutseda".

Mida me teeme, kui 14 päeva keskmine hakkab tõusma? Saame teada, et viimase 14 päeva jooksul läks midagi valesti. Aga oot, seda näitab meile ju nakatumine? Oluliselt kiiremini, kui 14 päevaga.

Kui nakatumine hakkab kasvama, saame teada, et oleme viis päeva tagasi midagi valesti teinud, sest nii pikk on selle viiruse keskmine peiteaeg. Ja vastupidi, kui langema, siis sama lugu - viis päeva tagasi hakkas mõjuma mingi asi, mida me õigesti tegime.

Kahjuks töötab meie kriisijuhtimine nädalavahetustel poole koormusega, nii et viiepäevase keskmistamisega oleksime iga nädala alguses omadega täiesti metsas. Seega, seitse päeva libisevad keskmised peaksid olema parimad.

Vaatame, mida me epideemia kulgemise kohta enamat teada saaks, kui me kasutaks mitte 14, vaid seitsme päeva keskmisi. Võte, mida ma kasutan, on lihtne - lasen Excelil arvutada valitud perioodi lineaarse trendijoone, y=ax+b, kus a väljendab trendijoone kallet ja b selle alguspunkti. Suhtarv a/b näitab, milline on perioodi langus või tõus protsentides ühe päeva kohta.

Mida arvud näitavad?

Alates kriisi tipust 6. jaanuaril kuni viimase pühapäevani 24. jaanuar on Eestis nakatumiste arv päevas langenud 2,1 protsenti päevas. Kriisikomisjon vaatab millegipärast 14 päevast perioodi. viimasel neljateistkümnel päeval enne 24. jaanuari on keskmine langus olnud 1,6 protsenti. Ja tõepoolest, mitmetes maakondades on tõus üldise languse taustal.

Aga nüüd, kui võtame vähe teravama tööriista ja uurime, milline on üldine trend Eestis, siis näeme, et viimasel nädalal on nakatumiste arv langenud mitu korda kiiremini, koguni 6,7 protsenti päevas. Ja näiteks Tartumaal on tõus pööranud languseks. Detailsem info maakondade nakatumiste arvudest ja trendidest on minu blogis.

Nende vaadete koostamisel oli mulle abiks minu pikaajaline koostööpartner ärianalüüsi alal, statistikaameti tehnoloogiadirektor Andres Kukke, kes QlikSense'i abil (mille me koos 1997. aastal turule tõime) loetud minutitega minu tabelitest vajalikud visuaalid välja võlus.

Sealt näete, millistes maakondades on nakatumine ja selle tõus probleemiks ja millistes on asjad juba väga hästi. Ja võite ka ise otsustada, kas on vaja üleriigilisi piiranguid suurendada või mitte.

Teadusnõukoda jälgib olukorda R-kordajal põhineval mudelil ja graafikul. See on väga hea tööriist pikaajalise ennustuse tegemiseks, aga täitsa nüri, kui on vaja vastata küsimusele: "kuidas see nädal erineb eelmisest".

Krista Fischer ütles 25. jaanuaril, et Harjumaa nakatumiskordaja on 1, Tartumaal 1,2 ja Pärnumaa on selges kasvufaasis. Trendianalüüs näitab aga, et Harjumaa on alates 6. jaanuarist languses, viimasel nädalal isegi -8 protsenti, Tartumaa selle nädala trend oli 0 protsenti ja Pärnumaal -9 protsenti.

Siinkohal teen veel ühe väikese kõrvalepõike analüütilise võimekuse teemasse. Terviseameti koroonakaart on koostatud ärianalüüsi tarkvara Tableau abil. Viimase peamine müügiargument on lihtne kasutatavus.

Tõepoolest, selle abil saab igaüks lihtsa vaevaga genereerida graafikuid, kaarte, mõõdikuid jms. Aga häda on selles, et igaühel ei ole analüütilist kompetentsi, oskust küsida õigeid küsimusi, esitada andmeid õiges vaates.

Umbes sama seis, kui tavalisele töömehele anda lihtsalt kasutatavad tööriistad ja loota, et ta nende abil varasemast ilusama maja ehitab. Ja nii genereeritakse suurtes kogustes graafikuid, mis midagi ei kõnele ja mille järgi otsuseid teha ei saa. Sest õiged küsimused on esitamata, olulised mõõdikud määratlemata. Seda paraku tarkvara ei õpeta.

Ma tean, et kriisi juhtimisega lähedalt seotud isikud saavad hoopis teistsugust infot, kui on terviseameti koroonakaardil. Milleks seda kaarti sellisel kujul peetakse, ma ei tea. Tavaline inimene ei loe sealt midagi välja, asjatundja peab avaandmed alla laadima ja oma arvutused ise tegema.

Kokkuvõtteks mõned soovitused uue valitsuse moodustatavale kriisikomisjonile.

1. Jälgige epideemia kulgu selle kõige varasemate näidikute järgi. Praegu on kättesaadav nakatumiste arv testi tegemise päeva järgi, mis on paar päeva operatiivsem kui terviseameti pressiteadetes avaldatav "infosüsteemi laekumise aja järgi".
2. Koroonadetektiividel on info, mis kuupäeval nakatumine toimus. See nihutaks epideemia kulgemisest teadasaamist veel viis päeva varasemaks, kokku võidaks juba terve nädala.
3. Ärge jälgige epideemia kulgu ainult 14 ega seitsme päeva libiseva keskmise alusel. Sellega olete seitse kuni 14 päeva ajast maas.
4. Jälgige epideemia kulgu päevaste nakatumiste nädalasisese trendi (Viimase seitsme päeva trend) alusel, kuidas kulgeb nakatumine esmaspäevast pühapäevani. See väldib tarbetuid piiranguid aegunud info põhjal. Näiteks kõikides maakondades piirangute karmistamist. Ja võimaldab epideemia kulgemisele ka tegelikult iganädalaselt, oluliselt kiiremini kui praegu reageerida.

Püsime ikka rõõmsad ja terved!