Terviseameti põhimääruse muutmise eelnõu näeb ette võimaluse luua senisele ühe peadirektori asetäitja ametikohale lisaks veel mitu sama ametikohta. Seletuskirja järgi võimaldab see paremini koordineerida juhtimisvaldkondi ja vähendab ohtu, et peadirektor peab tegelema valdkonna üksikküsimustega. 

Lisaks on plaan ühendada omavahel tervishoiuteenuste ja erakorralise meditsiini osakond ühtseks meditsiiniteenuste osakonnaks, et koondada tervishoiu valdkonna juhtimisega seotud kompetents ühte struktuuriüksusesse.

Seletuskirjast nähtub, et koroonakriisi lahendamise käigus on selgunud nende kahe osakonna omavaheline tihe seotus, mis tekitasid eraldiseisvatena ülemäärast kooskõlastamise vajadust.

Määrusega muudetakse ka laborite juhtimiskorraldust. Terviseameti struktuuris on praegu kolm laborit (kesklabor, Kohtla-Järve labor ja Tartu labor) ning kesklabori struktuuris omakorda keemia, füüsika ja nakkushaiguste laborid. Samas puudub laboritel ühtne juhtimine. Senise kolme labori asemel moodustatakse üks terviseohutuslabor, mille koosseisu hakkavad kuuluma kõik laborid. Muudatus peaks tagama laborite tegevuse suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse. Samuti kaotatakse ära eraldiseisev analüüsitalitus ning ametikohad viiakse funktsionaalsete ja regionaalsete struktuuriüksuste koosseisu.

Seni kehtiv põhimäärus ei välista otsesõnu struktuuriüksuste ja teenistuskohtade loomist otse peadirektori alluvusse, kuid nüüd on plaanis see otsealluvus sõnaselgelt luua.

Kuigi määruse eelnõu on saadetud sotsiaalministeeriumisse kooskõlastamiseks alles 25. jaanuaril, näeb see ette struktuurimuudatust juba 1. veebruarist ehk nädal hiljem.

"Kuna terviseamet on nakkushaiguse COVID-19 põhjustatud tervishoiukriisi hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, siis on vajalik parendada juhtimist võimalikult kiiresti," seisab eelnõu seletuskirjas põhjendusena.

Lanno: uue struktuuri järele tekkis vajadus juba sügisel

"Struktuurimuutuse eesmärk on väga lihtne: täna on terviseamet lame organisatsioon, kus kõik üksused alluvad otse peadirektorile, seetõttu on juht ülekoormatud. Uue struktuuriga luuakse püramiidorganisatsioon, kus tekivad erinevad vastutustasapinnad," selgitas terviseameti peadirektor Üllar Lanno ERR-ile. "Siiani on olnud teenusepõhine juhtimine, mis ei ole käivitunud. On segadus teenusejuhi ja osakonnajuhi vastutusalas. Muutuse kaudu tekib otsevastutus, kelle alluvad töötajad tegelikult on."

Lanno sõnul on plaan, et ühe peadirektori asetäitja asemel hakkab tööle kaks. Samaaegselt terviseameti määruse eelnõu koostamisega on välja töötatud ka uus teenistujate koosseis ja ette valmistatud nende värbamine.

Küsimusele, miks juht soovib mahukat struktuurimuutust ette võtta keset akuutset tervishoiukriisi, vastas Lanno, et vajadus on selle järele olnud juba pikemat aega.

"Tahtsin uut struktuuri juba oktoobris rakendada. Olen jõudnud nüüd nii kaugele oma tegemistega, et siit alates on võimalik selle protsessiga edasi minna," ütles Lanno. "Oktoobirs oli koroonaviiruse väga kiire kasv, kriis süvenes asutuse kõrvalt nii kiiresti, et siis polnud võimalik seda teha, aega polnud."

Kuigi praegu on nakatumiste hulk suurem kui sügisel, ei näe Lanno probleemi muudatus nüüd ära teha, sest epidemioloogiline olukord ei puutu tema sõnul asjasse.

"Praegusel hetkel on mul arusaam, mida ja kuidas on vaja teha. Küsimus on, kuidas organisatsioon töötama hakkab. Muutusi ei kutsuta ellu lühiajaliselt, vaid neli-viis aastat peaks see uus struktuur vastu pidama," ütles Lanno.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ei osanud terviseameti algatatud struktuurimuudatust sisuliselt veel kommenteerida, sest temani jõudis dokument alles esmaspäeval, mistõttu on ta jõudnud sellega tutvuda vaid pinnapealselt. Seetõttu ei osanud ta ka öelda, kas nii ulatuslikud muutused peaksid toimuma kriisi haripunktis.

"Osad muudatused ongi seal selleks, et kriisijuhtimisele kaasa aidata. Oluline on, et terviseameti enda poolt oleksid asjad läbi mõeldud ja struktuurimuudatuste rakendus ette valmistatud," kommenteeris Jesse.