Tippadvokaadid tahavad koroona tõttu mitme suure kohtuasja edasi lükkamist
Tallinna tippadvokaadid soovivad, et Harju maakohus lükkaks koroonaviiruse ohtu tõttu edasi suurte kohtuasjade, teiste seas Tallinna Sadama ja Hubert Hirve protsesside istungid.
Teisipäeval peeti järjekordne istung Tallinna Sadama kohtuasjas. Hommikul istungile tõtanud vandeadvokaat Paul Keres ütles, et suurtes kohtuprotsessides osalevad advokaadid muretsevad tervise pärast.
"Advokaatidele valmistab muret inimeste hulk, inimeste lähedus ja puudulik ventilatsioon pika aja vältel. Need teadaolevalt on kõik COVID-i haiguse saamist soodustavad asjaolud," sõnas advokaat.
Keres ütles, et suurte kriminaalasjade arutamiseks koguneb kohtusaali üle kahekümne inimese. Sestap kirjutasid seitse Tallinna tippadvokaati, Kerese kõrval ka näiteks Vahur Kivistik ja Mihkel Gaver alla pöördumisele, kus palusid mahukate protsesside istungid mõneks ajaks pausile panna. Keres tõi näiteks juba mainitud Tallinna Sadama kohtuasja, aga ka Hubert Hirve maffiaprotsessi. Tema sõnul on erinevate istungite edasilükkamist taotletud ka kohtusaalis.
"Aga neid taotlusi ei ole rahuldatud. Kohus leiab, et kõik on piisavalt turvaline."
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles, et istungi edasilükkamise otsustabki vajadusel asja arutav kohtunik. Aga ta ei pea põhjendatuks väiteid, otsekui oleks Harju maakohtus toimuvad istungid asjaosaliste tervisele ohtlikud.
"Ma oleksin pisut valvas advokaadi suhtes, kes niimoodi väidab. Tegelikult ju suurtes protsessides on spetsiaalselt jälgitud, et inimesed saalis oleks piisavalt hajutatud, tehakse ohtralt vaheaegu, desinfitseeritakse, tuulutatakse, Harju kohtu ventilatsioon on päris hea ja moodne. Minule teadaolevalt ei ole meil vist olnud ühtegi nakatumist kohtusaalis."
Harju maakohtu esimees Astrid Asi ütles, et Tallinna Sadama ja Hubert Hirve protsessidega võrreldavaid menetlusi on Harju maakohtus kümmekond. Ka tema ütles, et kohus teeb nakatumiste vältimiseks kõik võimaliku. Seal, kus ei saa paarimeetrist vahet hoida, on inimeste eraldamiseks pleksiklaasid. Astrid Asi lisas, et kohtupidamine peab jätkuma vaatamata keerulistele aegadele.
"Me ju tegelikult ei tea, kaua see olukord kestab. Ja selles olukorras määramatusse tulevikku neid istungeid edasi lükata ei ole alati põhjendatud. Eriti kui menetlustes on osa inimesi vahi all. See on teine aspekt, mida peab alati arvestama nende otsuste tegemisel," selgitas Asi.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp ütleb samas, et kui ruumis on koos palju inimesi, siis paratamatult suureneb ka nakatumisoht.
"Terviseamet on seisukohal, et tänases olukorras tuleks ära jätta kogunemised, mida on võimalik ära jätta, mis ei ole vältimatult vajalikud pidada. Seda, kas kohtuistungite puhul on tegemist vältimatult vajalike kogunemistega või mitte, seda loomulikult terviseamet ei otsusta."
Paul Keres pakkus ka välja ka võimaluse mahukad protsessid kohtusaalidest välja viia. Ta tuletas meelde, et möödunud kevadel, eriolukorra ajal, valmistuti kohtupidamiseks ka konverentsisaalis.
"Ja ma ei saa aru, miks praegu ei tehta sarnaseid ettevalmistusi olukorras, kus neid saale on vabalt saada. Konverentse ju ei toimu sisuliselt."
Astrid Asi ütles, et ka Harju maakohtu ruumid on päris suured. Kõige suurem kohtusaal koguni 150 ruutmeetrit.
"Kui olukord nõuab, loomulikult me kaalume ka mõne teise konverentsisaali või mingi muu ruumi kasutamist, kui seda vaja on ja mõnda konkreetset menetlust juhtiv kohtunik seda vajalikuks peab. Kui ta leiab, et antud juhul ei ole see kohtumaja saal piisavalt suur."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi