"Seoses muudatustega valitsuskoalitsioonis ja riigikogus astun ma tagasi riigikogu teise aseesimehe kohalt. Uus aeg, uued inimesed. Mul on kahju lahkuda ametist, kus sinu poole alati pöördutakse "austusega", "lugupeetud" ja muud taolist. Ja mida mitte kunagi ja mitte keegi enam koridoris ei tee," ütles Kallas.

Aseesimehe tagasiastumine tähendab seda, et mõlemad aseesimehe kohad lähevad ümbervalimisele.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas on öelnud, et erakond võib aseesimehe kohale üles seada Hanno Pevkuri kandidatuuri. Pevkur ütles neljapäeval ERR-ile, et Kaja Kallas on talle selle ettepaneku teinud ja kui fraktsioon seda toetab, siis ta kindlasti ka riigikogu aseesimeheks kandideerib.

Riigikogu aseesimeeste valimine toimub 8. veebruaril, mis on esimene töönädal pärast istungitevaba nädalat.

Riigikogu esimehe valimist Kallase tagasiastumine ei puuduta. ERR-ile teadaolevalt toimuvad need korraliselt 18. märtsil. Ja siis lähevad ka aseesimehe kohad uuesti valimisele.

Kolmapäeval ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas ERR-ile, et on valmis tõsiselt kaaluma riigikogu esimeheks kandideerimist, kui talle vastav ettepanek ametlikult tehakse.

Seega on loogiline asjade käik, et riigikogu juhatuse korralistel valimistel saab parlamendi spiikriks Ratas ja esimeseks aseesimeheks Pevkur. Kellest saab aga teine aseesimees, see on mõneti otsustav ka opositsiooni edasise omavahelise koostöö vaatevinklist.

Kõige rohkem on opositsioonis kohti EKRE-l - 19. Isamaal on 12 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond saab arvestada koos Raimond Kaljulaidiga 11 häälega. Ehk EKRE-l oleksid justkui parimad võimalused saada endale teine aseesimehe koht. Aga kui Isamaa ja sotsid paneks seljad kokku, oleks neil kahepeale 23 häält ehk neli enam kui EKRE-l.