"See on suur mull, ebamäärane mõiste. Ja tegelikult peidetakse selle taha migratsiooniga tegelemist ja ka teisi teemasid. Minu küsimus on, et miks ei öelda ausalt välja, et see portfell tegeleb ka migratsiooniga ja ka teiste küsimustega," küsis saates Marina Kaljurand.

"Ma olen kindel, et minul Jaak Madisoniga ei ole ühed ja samad euroopalikud väärtused. See nimetus on tekitanud küsimusi sotsiaaldemokraatide seas, roheliste seas ja ka Kreekas - kreeklased ise küsivad, miks pandi nende volinikule selline imelik portfell. Selle portfelli kaitseks on välja tulnud von der Leyeni erakonnakaaslased EPP-st ja Manfred Weber," lisas Kaljurand.

Kaljuranna sõnul tahab ta selle portfelli kohta saada rohkem infot ning peab õigeks portfelli nime ümbernimetamist.

Jaak Madison ütles Kaljurannale, et kindlasti on neil erinev arusaam euroopalikest väärtustest. "Aga on lootustandev see, et me vähemalt juba räägime sellest. Ja kindlasti peavad selles debatis olema esindatud ka paremkonservatiivsete liikmete sõna, et rääkida ka nendest ohtudest, mis ohustavad meie tavapärast euroopalikku eluviisi."

Ka Jaak Madison ei osanud pakkuda, millega täpselt kõnealune volinik tegelema hakkab.

"Neid hulle on piisavalt, kes kukuvad karjuma demokraatlikest väärtustest ajal, mil nad ise nendest väga kinni ei pea. Seda me oleme siin parlamendis näinud, et demokraatia kehtib selle piirini, kui see on sobilik teatud ideoloogilistele esindajatele. Demokraatias on ka fakt see, et suur osa valijaskonnast toetab paremkonservatiivseid erakondi ja see ongi demokraatia osa. Ja ka nendel on olemas igasugune õigus rääkida euroopalikest väärtustest," sõnas Madison.
Sven Mikseri sõnul on Euroopa Komisjoni volinikekohtade vastutusvaldkondadega üsna palju segadust.

"On teadlikult väga segaseks jäetud vastutusvaldkonnad. Mitmed tundlikud valdkonnad on laiali pudistatud või laiali määritud erinevate komisjoni liikmete vahel, olgu selleks siis õigusriigi kaitse, mis eelmises komisjonis oli väga selgelt Frans Timmermansi vastutusvaldkond või ka näiteks migratsiooniteema, kus me hakkame aimama, kas see on miski, millega hakkab tegelema elustiilivolinik või keegi teine," arutles Mikser.

Mikser osundas, et päris paljud uue komisjoni liikmed hakkavad tegelema nende teemadega, kus on väga keeruline ajada nii-öelda oma lähetajariigi asja. "Või, kus nad peavad suisa võtma endal südame rindu ja olema valmis vastanduma ka oma lähetajariigi teatud poliitikatele. Näiteks eelarvevolinik tuleb Itaaliast ja ka Eestist lähetatud energeetikavolinik jne. Neid on päris palju," märkis Mikser.

Ka Andrus Ansip ütles, et ei mõista uue voliniku töö kirjeldust ja nimetas seda umbmääraseks. "Minu jaoks valmistab meelehärmi see, et selles infogrammis, mida uut komisjoni tutvustaval pressikonverentsil esitleti ei olnud sõna kultuur mitte kordagi mainitud. Mitte ühegi asepresidendi nimetuse juures, mitte ühegi voliniku nimetuse juures. Ja kui me hakkame neid missioonikirju lugema, siis ega me sealtki täit selgust saa. Aga aru võib saada, et kultuuri arengu eest Euroopas hakkab vastutama justnimelt seesama euroopaliku eluviisi kaitse asepresident," rääkis Ansip.

Ansip ütles, et on kindel selles, et kultuuri rahastamine Euroopa Liidu ühtsest eelarvest jääb selliseks nagu ta on, aga kui sõna kultuur kuhugi ei panda, siis sellega saadetakse negatiivne sõnum kultuurirahvale.

Urmas Paet lisas, et euroopaliku eluviisi kaitse voliniku nimetus hägustab pilti väga oluliselt.

"Mulle see ka ei meeldi. Ma arvan, et täna vajab Euroopa Liidu juhtimine selgelt konkreetsust, et oleksid ka vastutusalad volinike vahel palju konkreetsemalt jagatud," lausus Paet.

Missioonikirjas tulevasele euroopaliku eluviisi volinikule Margaritis Schinasele märkis Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen, et tegemist on ühega mitmest asepresidendi kohast, mille mandaat hõlmab haridust, lõimumist, rännet ja piiriülest julgeolekut.