Borrell läheb Venemaale 5. veebruaril ning plaani järgi kohtub ta seal Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets ütles ERR-ile, et Venemaale minnes tuleb nõuda Navalnõi tingimusteta vabastamist ning võimalust temaga kohtuda.

Liimets lisas, et kohtumisel tuleb tõstatada ka teisi olulisi küsimusi nagu küberjulgeolek, keemiarelvade kasutamine ja Venemaa-poolne naaberriikide territooriumite okupeerimine.

"Äärmiselt tähtis on see, et seda küsimust arutatakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja taunitaks Venemaa käitumist," sõnas minister.

Liimets rõhutas korduvalt, et Venemaa käitumisele Navalnõi vangistamise osas on vajalik avalikku hukkamõistu. Samuti on Venemaa tegevus vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega, mille järgi on opositsiooniliidri karistus olnud meelevaldne ja ebaõiglane.

Sanktsioonid on tõhus meede

"Sanktsioonidega antakse teisele riigile väga selge sõnum, et ühes või teises küsimuses ei olda rahul. See on rahvusvaheline aktsepteeritud ja tunnustatud mõjutuspoliitika," ütles Liimets.

Ta lisas, et Eesti on koordineeritud sanktsioonide kehtestamist toetanud ja jätkab nende toetamist ka edaspidi. Kõige tõhusamad on tema hinnangul aga Euroopa ühised sanktsioonid.

Samas ütles keskerakondlane Oudekki Loone nädala alguses, et möödunud aastal pärast Navalnõi mürgitamist Venemaale kehtestatud sanktsioonid polnud väga hästi õigustatud.

Liimetsa sõnul nii väita ei saa, sest varem kehtestatud sanktsioonid on olnud tõhusad.

ERR soovis teema kohta kommentaari küsida ka Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt, kuid erakonna pressiesindaja ütles, et välispoliitikaga on kõige paremini kursis välisminister.