Suursaadikud: Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete ajaloost ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Else Berit Eikeland, Norra suursaadik Eestis ja Lauri Bambus, Eesti suursaadik Norras Autor/allikas: Erakogu

Alles hiljuti võttis Eesti vastu maailma riikide tervitusi vabariigi sajanda juubeliaasta puhul. Nüüd tervitame järjest Eesti kahepoolsete diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. 5. veebruaril tähistame saja aasta möödumist Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete algusest, kirjutavad suursaadikud Lauri Bambus ja Else Berit Eikeland.

Läbi aastasadade on kahe põhjala riigi – Eesti ja Norra – suhted olnud suuremal või vähemal määral läbi põimunud. Võime küllap meie suhete algust lugeda ajast, mil meid ümbritsevatel merel mõõtsid rammu viikingid või kui meie kaupmeestel tekkisid võimalused üksteisele tutvustada oma maa parimaid tooteid.

Ajaloolised sõbrad ja liitlased

Peale Norra ja Rootsi on just Eestis kõige enam Norra märterkuninga Olavi auks pühendatud kirikuid – Vormsi Püha Olavi kirikust kuni Olevisteni Tallinnas. Kahtlemata on meie riikide arengut suunanud ja mõjutanud teiste riikide, sealhulgas naaberriikide tülid ja leppimised. Kahe riigi suursaadikutena usume, et läbi pika ajaloo on Eesti ja Norra inimesed suhelnud märksa tihedamalt kui säilinud ajalooürikud kirjeldada suudavad.

Tähistades Eesti ja Norra, Rootsi, Taani ametlikku diplomaatiliste suhete sõlmimise aastapäeva 5. veebruaril, võime arhiivimaterjalidele tuginedes öelda, et Eesti esimene välisdelegatsioon, koosseisus Karl R. Pusta, Eduard Virgo ja Ants Piip, tegi oma esimesed visiidid Põhjamaade pealinnadesse juba 1918. aasta märtsis.

Just Eduard Virgo oli esimene diplomaat ja tulevane Eesti esimene ajutine asjur Norras, kes 1918. aastal uuris Oslos (toonases Kristianias) võimalusi saada Norra toetust ja tunnustust iseseisvale Eesti riigile. Ametlikult tunnustaski Norra Kuningriik sõltumatut ja rahvusvahelist koostööd ihalevat Eesti Vabariiki noodiga, mille Eesti välisministeeriumile andis 5. veebruaril 1921 üle juba poolteist aastat Eesti poolt tunnustatud ja Tallinnas tegutsenud Norra konsul Eduard Forsman.

Suur osa riikidevahelistest suhetest on alguse saanud soovist aidata oma kodanikke võõrsil, pakkudes neile konsulaarteenuseid ning toetades kahepoolsetest suhetest huvitatud ettevõtjaid. Nii asutati 1920. aastatel üle kogu Norra ridamisi Eesti konsulaate, kus lisaks dokumentide väljastamisele pakkusid konsulid nõu ja abi ka ärimeestele.

Ühelgi riigil pole liiga palju sõpru, mistõttu oli lisaks loodud konsulaatidele oluliseks kaasmaalaste suur toetus igas eluvaldkonnas nii Norras kui ka Eestis. 2021. aastal on Eestil viis aukonsulit Norras – Bergenis, Kongsnes, Kristiansandis, Stavangeris, Trondheimis, kusjuures just viimases tähistame tänavu ka saja aasta möödumist järjepideva konsulaarteenistuse algusest.

Oluliseks sammuks diplomaatiliste suhete tugevdamisel oli vastastikku suursaadikute nimetamine, olgu siis Norra puhul esialgu Helsingist ja Eesti puhul Stockholmist, kuid seejärel ka oma pealinnades. Kiire suhete ülesehitus lõppes järsult 1940. aasta suvel, mil seoses lähenevate maailmasõja muutuste ja olukorra keerulisusega Norras oli Eesti esindus Oslos sunnitud oma tegevuse lõpetama.

Norra Kuningriik ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ja märgiliseks sai just see, et ka Eesti eksiilvalitsus loodi 1953. aastal Oslos.

Kahepoolsed suhted said uue hoo sisse 1991. aastal, kui Eesti iseseisvus taastati ning välisminister Lennart Meri oma esimesi visiite Norrasse tegi. Toonane Norra välisminister Thorvald Stoltenberg tegi esimese ametliku visiidi Eestisse 1992. aasta juunis.

Alates 1990. aastate algusest loodi Eesti ja Norra vahel tugev lepinguline baas, mis toetas nii poliitilist läbikäimist kui ka majanduskoostööd ja inimeste vahelisi suhteid. Viisavabaduse ja otselennuühenduste loomisega kasvas vastastikune huvi üksteisel külas käia veelgi enam. Kasvasid õppimis- ja töötamise võimalused nii Norras kui ka Eestis.

Maailma ajalukku läinud norralased Grieg, Ibsen, Nansen, Amundsen, Munch, Björgen ja paljud teised ei vaja suuremat tutvustamist nagu ka Eestist pärit Wiiralt, Mägi, Bellingshausen, Kross, Eller, Pärt või Tänak.

Tartu Ülikooli ja paljude keeltekoolide pakutavad võimalused õppida norra keelt, kirjandust ja ajalugu on aastakümneid olnud suurepäraseks võimaluseks neile, kel sügavam huvi Skandinaavia vastu. Keel, kirjandus, ajalugu nagu ka teaduskoostöö, kunst, muusika ja sport on andnud suurepäraseid võimalusi korraldada edukaid kohtumisi, konverentse, näituseid ja kontserte, kus oleme saanud kinnitust, et meie inimesed on palju lähemal üksteisele kui geograafiliselt näida võiks.

Üheskoos oleme tugevamad

Eesti ja Norra on samameelsed riigid, kes seisavad ühiselt demokraatlike põhiväärtuste ja inimõiguste eest kogu maailmas. Meile läheb korda see, mis toimub lähinaabruses ja laias maailmas.

Kliimamuutused, maailma säästlik areng, konfliktidele rahumeelsete lahenduste otsimine on vaid mõned märksõnad, mis jooksevad läbi mõlema riigi poliitiliste teemade. 2021. aastal oleme mõlemad ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmed ja teemasid, mis vajavad tähelepanu ja lahendusi on väga palju. Olgu selleks olukord Euroopas, Lähis-Idas või Aafrikas.

Tuginedes oma kogemustele teeme tihedalt koostööd rahvusvahelise arenguabi projektides. Aitame näiteks Afganistanis tugevdada õigusriiki ja majandust, aga ka toetada rahu ja stabiilsust. Ka globaalse koroonapandeemia vastu võitlemisel on Eesti ja Norra panused märkimisväärsed – olgu selleks koostöö Maailma Terviseorganisatsioonis või Globaalse Vaktsineerimise ja Immuniseerimise Liidu ettevõtmised, mis on suunatud nende riikide abistamisele, kus võimalused väiksemad. Üheskoos muudame maailma tugevamaks.

Oluliseks märksõnaks Eesti ja Norra kahepoolsetes suhetes on julgeolek – selle väga laias mõttes. Ühest küljest koostöö NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, kus õlg õla kõrval on meie missiooniks rahu tagamine, kuid teisalt koostöö muude võimalike tänapäevaste ohtude vastu võitlemisel.

Kiirelt arenev digi- ja kübermaailm nõuab suuremat tähelepanu, sest pakkudes uusi ja mugavaid lahendusi ühiskonnas tuleb arvestada ka võimalike pahalaste küberrünnakutega, mis võivad rängalt mõjutada meie julgeolekut ja heaolu.

Riikidevaheline koostöö on palju laiem kui ametkondade vaheline suhtlus. Ettevõtete ja teadusasutuste vaheline tihe äri- ja teaduskoostöö on lahutamatud meie julgeoleku ja jätkusuutliku arengu aspektist. Seda on rõhutatud viimaste aastate sagedastel kõrgetasemelistel visiitidel nii riigipeade, ministrite, ametnike kui ka teadlaste ja ettevõtjate poolt.

Nii olid julgeolekuga seotud teemad hiljuti laual kahe riigi välisministrite kohtumisel 2020. aasta septembris Tallinnas ja president Kersti Kaljulaidi ametlikul visiidil möödunud aasta novembris Oslosse.

Ülemaailmne koroonaviirusest tingitud pandeemia on möödunud aastast muutnud kõikide elu. Nõnda on viiruse leviku tõkestamisega seoses kehtestatud piirangud viinud meie kohtumised ja igapäevase suhtluse virtuaalkeskkonda.

See ei tähenda aga oluliste teemadega vähem tegelemist. Vastupidi. Meie suhtlus on veelgi tihedamaks ja teemade ring suuremaks muutunud. Eesti on võtnud suuna saada vaatlejariigiks Arktika Nõukogus, kus Norra on organisatsiooni asutajariik ning koos veel seitsme riigiga huvitatud rahvusvahelisest koostööst Arktika regiooni jätkusuutlikust arendamisest.

Kahtlemata on aktuaalsena laual keskkonnateemad ja kliimamuutustega seotud probleemid, kus Eesti saab olla partner teadus- ja haridusalases koostöös. Oluline on regioonis elavate inimeste heaolu – majandus-, sotsiaal-, haridusküsimused, kus Eesti kogemused digitaalmajanduses võiksid kasuks tulla.

Viimased sada aastat on kinnitanud meie riikide ja inimeste vaheliste suhete tugevust. Suursaadikutena oleme veendunud, et ka järgmised sada aastat tugevnevad veelgi sidemed nii meie diplomaatiliste esinduste, valitsuste ja ametkondade nagu ka kõikide inimeste vahel, kes alaliselt Eestis või Norras elavad, õpivad ja töötavad või lihtsalt reisile satuvad.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: