Lutsar selgitas, et midagi väga suurt nakatumisnäitajatega toimumas ei ole, detailsemalt vaadates on nakatumisnäitajad isegi veidi tõusnud. Selle põhjuseks toob ta inimeste käitumise.

"Inimesed ei ole oma käitumist väga palju muutnud. Eelmisest kevadest saadik on nii, et kui inimene saab teada, et ta on positiivne, siis 40 protsenti ei jää isolatsiooni. Kui me neid arve ei muuda, siis jah, stagneerunud olukord jätkub ehk et ei lähe oluliselt halvemaks ega paremaks."

Positiivsena tõi ta välja, et ehkki haiglaravil viibivate inimeste arv langenud ei ole, on langenud intensiivravil ja juhitaval hingamisel olevate inimeste arv. Samas on meil mitmeid siseseid puhanguid, mille üheks põhjuseks on viiruse kiire levik, aga teisalt ka see, et viirust tuuakse haiglatesse sisse.

"Mõnes haiglas on reeglid karmimad ja seal on suudetud puhanguid vältida, aga teistes ei ole suudetud seda teha. See hakkab silma maakonnahaiglates, kus suurem kogemus koroonaviirusega puudub. Eks nendega tegeletakse ja eks suurhaiglad annavad neile ka nõu. Aga see viirus on väga hästi leviv - kui ühel palatikaaslasel on, saab ka teine. Haigeid küll testitakse enne haiglasse võtmist, aga inimene võib olla perioodis, kus viirust veel väga pole ja test on negatiivne."

Teadusnõukoda uusi piiranguid ei soovita, küll aga seda, et juba kehtivaid reegleid paremini täidetaks. Olgu selleks siis maskide kandmine, käte pesemine, laste hajutamine koolides jne.

"Koolide lahti minekuga on tulnud küll nakatumisi õpilaste hulgas juurde, aga nemad haiglakoormust ei põhjusta. Peame lihtsalt kõiki reegleid järgima. On riike, kes pelgalt reeglite järgimisega on suutnud asja kontrolli alla saada. Näiteks maski kandmine Tartus pole probleem, aga Tallinnas on."

Küsimusele, kas Eesti suhteliselt leebete piirangute eirajaid peaks karistama, jäi Lutsar kõhklevale seisukohale.

"Sellega on nii ja naa. Ma ei ole karistamise spetsialist. Ma leian, et inimesed lähevad trotsi täis, kui neid karistama hakatakse. Aga mõni jurist või psühholoog oskab paremini vastata, kas sellest oleks kasu. Inimeste südametunnistusele saab koputada küll."

Küll aga tõi Lutsar välja, et piirangute järsk leevendamine tõi Hispaanias, Portugalis, Inglismaal ja iirimaal kaasa nakatumiste arvu järsu kasvu.