Arst: raskelt kroonilised haiged peaks laskma end vaktsineerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Video: ERRFoto: ERR

Rasket kroonilist haigust põdevad inimesed peaks ennast kindlasti laskma koroonaviiruse vastu vaktsineerida, ütles Ida-Tallinna keskhaigla immunoloogia-allergoloogia keskuse juhataja Krista Ress.

Eestis on saadaval kolm koroonavaktsiini - Pfizer/BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca oma. Ress ütles "Ringvaates", et kõik need kolm hoiavad hästi ära rasket haigestumist koroonaviirusesse.

Ressi hinnangul peaks krooniliste haigustega inimesed laskma end vaktsineerida. Tema sõnul saab meditsiinis rääkida tõenäosustest ning on väga suur tõenäosus, et koroonavaktsiin ei mõjuta inimese krooniliste haiguste kulgu halvemuse poole.

"Ehk pigem peame mõtlema vastupidi - kõik need inimesed, kes kasutavad diabeedi-, vererõhu- või muid ravimeid ehk neil on pikalt kestvad rasked kroonilised haigused, on tegelikult väga suur riskigrupp koroonahaiguse raskeks kuluks, tõenäoliselt ka haiglasse sattumiseks, võib-olla ka hingamisaparaadi alla sattumiseks ja võib-olla läheb see veel kurvemalt. Need inimesed peaksid olema kindlasti need, kes lähevad jooksujalu ja rõõmsal südamel ennast vaktsineerima," rääkis Ress. Sama ütles Ress ka teiste raskete haigete, näiteks vähki põdevate inimeste kohta.

"Nende inimeste immuunsüsteem on sageli natuke maha krutitud ehk ravimid, mida nad saavad, muudavad neid ka rasketele haigustele oluliselt vastuvõtlikumaks. Seetõttu, kui immuunsüsteem on n-ö pooletoobine, siis tuleb immuunsüsteemi kõrvalt aidata ehk need inimesed peaksid olema samamoodi esimeste seas, kes saavad vaktsiini, et kaitsta ennast selle haiguse raske kulu eest," selgitas arst.

Rasedaid pole vaktsiini väljatöötamise käigus uuritud ja seetõttu ei saa Ressi sõnul üheselt öelda, kas nemad peaks end kindlalt vaktsineerima või nad ei tohiks seda teha. Loomkatsed näitavad Ressi sõnul, et rasedatele koroonaviirus ohtlik ei ole.

Ress tõrjus väiteid, et kuna koroonavaktsiinide pikaajalist mõju pole jõutud uurida, siis võivad need mõne aasta pärast tekitada näiteks raseduse käigule või lootele komplikatsioone.

"Praeguse aja uuringud, mis ravimite ja vaktsiinidega tehakse, on sedajagu ranged ja väga detailideni jälgivad igasuguseid faktoreid, et meil ei ole mingit alust kahtlustada, et sealt midagi katastroofilist võiks tulla. Tõepoolest, meil pole hetkel uuringuid, mis ütlevad, et kümne aasta pärast on nii, aga seda viirust on olnud ka sedajagu vähe. Ehk senised andmed ei viita, et midagi halba võiks tulla, ja teiselt poolt ei ole meil toimemehhanisme arvestades eeldada, et ta kuidagi halvasti mõjuks," rääkis ta ja lisas, et kui tema ootaks või planeeriks last, siis vaktsineeriks ta end sellegipoolest.

Ress ütles, et koroonaviiruse piiramiseks ühiskonnas oleks vaja vaktsineerida 75 kuni 80 protsenti elanikkonnast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: