Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull selgitas ERR-ile, et kuna viirusel on pikk peiteperiood, võib mõni negatiivse testi andnud patsient viiruse haiglasse tuua.

"Oleme siin viimased kaks nädalat ühe mõõduka haiglasisese puhanguga tegelema kahjuks pidanud. Õnneks saab öelda, et täna on see stabiliseerumas. Osaliselt tuli meil ka plaanilise töö mahtu mõneks nädalaks piirata, aga sel nädalal oleme avamas jällegi peaaegu kõiki korruseid. Üks korrus jääb veel nädalaks ajaks karantiini, kuna eelmine nädala lõpp tuli veel kaks positiivset," rääkis ta.

Viiruse võib sisse tuua ka mõni meditsiinitöötaja ja kui nakkus on juba haiglas kanda kinnitanud, levitab seda just personal.

Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder ütles, et neil viirus levinud ei ole, kuid osa töötajatest on seda siiski põdenud.

"Meditsiinitöötajate omapära on tänapäeval see, et väga paljud meist töötavad mitmes asutuses. Jõgeva on Tartule suhteliselt lähedal, meil on mitmeid inimesi, kes töötavad nii Tartu ülikooli kliinikumis kui ka meil. Meie näeme kõige tähtsamat osa selles, et vältida niimoodi haiguse levikut, ikkagi vaktsineerimises. Need töötajad, kes on mitmes asutuses tööl, peaks olema enam-vähem kõik juba vaktsineeritud," rääkis Põdder.

Tartu ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht Joel Starkopf ütles, et ka neil on olnud puhanguid kliinikumi töötajate hulgas. Praegu on kümme kliinikumi töötajat karantiinis ja see arv haigla tööd ei sega. Tänu töötajate vaktsineerimisele loodab Starkopf edaspidi muret vältida.

"Varasemas episoodis, kui meil olid puhangud haigla osakondades, siis see tähendas lisaks patsientide karantiini jäämisele ka personali karantiini jäämist ja see mõistetavalt oluliselt mõjutas kogu vastava osakonna tööd ja haigla tööd tervikuna," selgitas Starkopf.

Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask ütles, et jaanuari alguses tekkis neil puhang, mille käigus haigestus 28 töötajat ja 30 patisenti. Nüüdseks on olukord lahenenud, kuid Vask rõhutas, et väga põhjalikke ettevaatusabinõusid on keeruline kasutusele võtta.

"Tegelikult on kõik Eesti haiglad praegu ikkagi probleemi ees, et kuna selliseid epideemiakoldeid ei ole ju aastakümneid olnud, siis haiglaruumid on ikkagi mitmekohalised palatid ja seal ei ole võimalik teha sellist infektsioonikontrolli, mida tänane epideemia eeldaks," ütles Vask.

Mart Kull märkis, et Viljandi haigla on pärast puhangut lisameetmeid kasutusele võtnud.

"Täna me oleme maskistandardit tõstnud: tavalise kirurgilise maski asemel nõuame FFP2 maskide pidevat kasutamist ravitsoonides, kõikide patsientide juurde liigume vastavas ühekordses riietuses ja kummikinnastega, mida vahetame, ja kasutame ka visiire," selgitas Kull.