Nende juhtum on muutumas diplomaatiliseks peavaluks.

Isa ja poeg, Vitali ja Vladislav Kuznetšiki, püüdsid siseneda Rootsi saatkonda Valgevene pealinnas 11. septembril, et paluda asüüli ulatuslike meeleavalduste ajal, mille vallandas president Aleksandr Lukašenko vastuoluline võit valimistel.

Leides, et saatkonna uks oli suletud, ronisid mehed üle saatkonnahoone autoparkla aia.

"Need kaks isikut on endiselt saatkonna territooriumil," ütles Rootsi välisministeeriumi kõneisik AFP-le.

"Me tegutseme nagu olukord nõuab, seal hulgas arvestades turvalisust ja julgeolekut. Me oleme nende isikutega dialoogis," ütles kõneisik, kuid ei soostunud andma täpsemat teavet.

Valgevene meedia teatel on mõlemad mehed uurimise all seoses meeleavaldajate ja miilitsajõudude kokkupõrkega septembri alguses Vitsebskis.

Miilitsavastases vägivallas süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni kuueaastane vangistus.

Rootsi diplomaadid hoiavad "humanitaarpõhjustel" madalat profiili, ütles üks selle juhtumiga kursis olev allikas AFP-le.

"Nad ei soovi provotseerida Valgevene võime ega sundida neid tegutsema, nad ei soovi tõmmata tähelepanu. See probleem on väga ootamatu Rootsi jaoks, ajaloos on olnud vaid üksikud samalaadsed näited," ütles allikas.

Rootsi välisminister Ann Linde ütles novembris, et isa ja poeg sisenesid saatkonna territooriumile ebaseaduslikult. Ta märkis, et Minski saatkond ei ole Rootsi territoorium.

"Nad ei taha loovutada neid Valgevene miilitsale, loomulikult. Kuid samal ajal ei taha nad ka tekitada olukorda, kus palju teisi inimesi võib tulla saatkonda ja paluda asüüli," ütles inimõigusühenduse Ostgruppen president Martin Uggla. Tema sõnul võiks saatkond püüda saada Valgevene võimudelt tagatist, et isa ja poega ei võeta kinni või et nad saaksid saata nad Leedu või Poola piirile.

"Ma arvan, et Rootsi saatkond ei aja neid kunagi minema ilma seda tüüpi julgeolekutagatisteta, kuna see võib viia tõsise kriitikani siin Rootsis," lisas Uggla.