Bergamo on jäänud koroona teisest lainest peaaegu puutumata

Foto: ERR

Kui aasta tagasi tabas koroonaviirus Euroopas esimesena Põhja-Itaalia Bergamo piirkonda, siis viiruse teine laine on sealt mööda läinud peaaegu ohvriteta. Teadlaste hinnangul on piirkonnas tekkinud paljuräägitud karjaimmuunsus.

2020. aasta alguses sai Bergamost läänemaailma esimene piirkond, mida tabas uus ja laastav viirus. Esmalt täitusid haiglad, seejärel kalmistud. Kaadrid sõjaväekolonnidest, mis veavad hukkunuid kaugematele surnuaedadele, šokeerisid maailma. Paljuski just Põhja-Itaalias toimunu tõttu kuulutas WHO välja pandeemiaolukorra, vahendas "Pealtnägija".

Kahe kuuga maeti Nembro kalmistule 188 inimest, mis on kolmandiku võrra rohkem kui tavaliselt aastaga. 11 000 elanikuga väikelinn Bergamo piirkonnas sai suhtarvudes kõige rängema hoobi.

90-aastasel Giovanni Pannil õnnestus esimene koroonalaine üle elada. Kui mees märtsis haigestus, oli tema naine Giovanna kindel, et viirus saab temast võitu.

"Tema ei saanud midagi aru, aga mina olin tõsiselt hirmul. Minu õde kaotas oma abikaasa. Mees viidi haiglasse ja suri kolme päeva pärast. Kõik surid niimoodi - ilma, et keegi sind enam näinuks," kirjeldas Giovanna.

Kuna piirkond sai esimesena ja rängalt pihta ning Põhja-Itaalias asuvad ühtlasi mõned Vana Maailma parimad laborid ja meditsiiniasutused, hakati viirust ning selle levikut intensiivselt uurima. Kokkuvõttes testiti suve jooksul sisuliselt kõiki Nembro ja ümbritsevate omavalitsuste elanikke antikehade suhtes ja avastati, et nakatunuid oli tegelikult palju rohkem kui teati. Suur osa kandis viirust sümptomiteta nagu proua Giovanna.

"Meie provintsi miljonist elanikust on vähemalt 420 000 koroonaviirusega kokku puutunud. Mitte aga 16 000 nagu väidab ametlik statistika," ütles Mario Negri instituudi direktor Giuseppe Remuzzi.

Tulemused näitasid, et keskmiselt 42 protsendil elanikkonnast olid tekkinud antikehad. Nembro linnas oli protsent isegi kõrgem - 60.

"Meil pole veel kõiki andmeid ütlemaks, et on tekkinud karjaimmuunsus. Protsent on veel liiga madal ja me ei tea, kui kaua kaitse kestab. Aga siin on teise laine mõju olnud oluliselt väiksem võrreldes kõige rohkem haigusest tabatud provintsidega," rääkis Bergamo terviseameti direktor Carlo Tersalvi.

Nembro on pääsenud teises laines kergemalt

Kui sügisel tõstis Euroopas pead koroonaviiruse teine laine, kehtestati novembris ka kogu Lombardia provintsis, kuhu Bergamo kuulub, uuesti ranged piirangud, kuid kui mujal läksid asjad hullemaks kui kevadel, siis kunagises epitsentris, Nembros polnud 2021. aasta jaanuari keskpaiga seisuga ühtegi koroonasurma.

"Kolm nädalat tagasi oli 31 positiivset juhtumit. Nüüd on neid järel umbes 20 ja kõik tunnevad end hästi. Need haiged olid kõik kolmest-neljast perest. Nii olemegi siin teist lainet kogenud," ütles Nembro kõneisik Claudio Cancelli.

Olukord Nembros ja selle ümbruskonnas on nagu öö ja päev võrreldes esimese lainega. Näiteks mullu aprillis oli Roberto Logaretti üks väheseid perearste, kes käis maakülades haigete juures koduvisiitidel.

Kui Logarettil oli enda sõnul kevadel 800 koroonajuhtumit, siis üheksa kuud hiljem neid samas populatsioonis peaaegu pole.

"Teise laine ajal on olnud Covid-positiivseid, aga kopsupõletikku mitte. Tegelikult üks võib olla, aga ma alles ootan kinnitust. See selgub mõne päevaga," ütles Logaretti ja lisas, et koroonapositiivseid on 30 kuni 35.

Ekspertide hinnangul tekkis Bergamos karjaimmuunsus

Keegi ei julge veel kõvasti hõisata, sest koroonaviiruse puhul on veel üksjagu ebaselget, aga valitseb suur üksmeel, et madala haigestumise põhjus teise laine ajal peab olema nn karjaimmuunsus. Näiteks kui paavst Johannes XXIII nime kandva Bergamo haigla voodikohtadest oli märstsis 70 protsenti täidetud koroonapatsientidega, siis teise laine ajal kümme korda vähem. Sama palju vähenes ka suremus.

Enamik uutest koroonapatsientidest tulevad Lombardia teistest piirkondadest.

"Täna teame, et neist, kes haigestusid ja kellel olid antikehad juulis, oli oktoobris suurel osal endiselt veres Covid-19 antikehad. Kes on saanud uue nakkuse ja põdenud haigust kaks korda, nende arv on praktiliselt null. Mingeid muid meditsiinilisi seletusi ei ole," ütles paavst Johannes XXIII haigla intensiivraviosakonna juhataja Luca Lorini.

"Paljudel patsientidel olid IGG ja IGM antikehad, seega oli neis tekkinud immuunsus ja ka immunoloogiline mälu. Mõnel neist, umbes 10-15 protsendil, on immuunsus ka juba kadunud," ütles Logaretti.

Aga öeldakse – erand kinnitab reeglit. Maria Carrara ja tema mees haigestusid siiski kaks korda. Proua pääses äsja koju pärast kaht piinarikast kuud haiglas. Tema abikaasa võitleb endiselt haiglas tervenemise nimel. Ehkki Maria haigestus märtsis ja tal tuvastati suvises uuringus antikehad, tabas tõbi teda ikka novembris uuesti.

"Arvestades, et esimese laine ajal olid mu vanematel nõrgad sümptomid, arvan, et nende immuunsus lõppes ja seepärast nad haigestusid uuesti. See on minu arvamus, aga ma ei ole arst," arutles Maria poeg Ivan Carrara.

Mariat raviti plasmaülekandega, mis tähendab, et talle pumbati vereplasmat, mida rikastati tervenenud patsientidelt saadud antikehadega. Naine usub, et ta oleks surnud, kui oleks esimese laine ajal haiglasse sattunud.

Bergamos asub tunnustatud Mario Negri farmakoloogiliste uuringute keskus. Just sealsete teadlaste töö tuvastas esimesena, kuidas koroonaviirus mõjub peale kopsude ka teistele organitele, eriti neerudele. Ka selle keskuse uuringud toetavad teooriat, et kuna kevadel oli nakatunuid teatust tegelikult palju enam, on kõige raskemini pihta saanud piirkondades kujunenud ulatuslik immuunsus.

"Me ei tea, kas põhjuseks on antikehad või inimesed lihtsalt nägid oma lähedaste suremist ja on hoolikamad. Teaduslikke vastuseid ei ole, aga loogika ütleb, et oma mõju on mõlemal. Olen veendunud, et antikehad mängivad olulist rolli, kui vaadata viiruse geograafilist levikut ja eriti haigestumisjuhtude arvu," rääkis Mario Negri instituudi juht Giuseppe Remuzzi.

Karjaimmuunsus ongi eesmärk, aga selle saavutamine nii kiiresti ja säärasel moel nagu mõnes Itaalia piirkonnas, tooks kaasa liiga palju inimohvreid. Seetõttu ei lase enamik riike piiranguid lõdvemaks ja püüab vaktsineerida.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: