"Praegu on eelkõige eelmisel aastal sõlmitud lepingud. Need on riighangete tüüpi lepingud. Riik on pannud tähelepanuväärselt turule mõned suured objektid, mis on aastaid seisnud. Aga hotellide või kaubanduskeskuste ehitus on väga madalal," lausus Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Mitt&Perlebach juhatuse liige Kristjan Mitt märkis, et lepinguid tuli eelmise aasta lõpus, aga tööd pole veel alanud ning see kajastub ettevõtete käibe languses.

Ehitussektoris tervikuna jäi aastaga uut tööd ligi ühe miljardi euro võrra vähemaks. Küll aga püsib nõudlus elamuehituses.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et tehingute arv suurenes järk-järgult. Samuti tõusis nõudlus eluasemeleaenude järele. "Mitmeid projekte, mis kevadel jäid ootele, hakati kindlustunde paranedes kasutusele võtma. Ehituse kindlustunne jaanuariks on tõusnud mitte päris üle kriisieelse taseme, aga sinna lähedale," märkis Mertsina.

Teisalt näevad ettevõtjad, et tegevustoetuste maksmise asemel võiks riik pigem anda objekte ehitamiseks.

"Mure on selles, et riigi reageerimine on suhteliselt aeglane. Ei ole nii, et kui oli näha, et miljardi eest tööd kadus, et nad suudaksid oma investeeringud ettepoole tuua," lausus Kristjan Mitt.

"Selliseid suuremaid projekte, eriti mis puudutab mitteeluhooneid, mis peaks suuremat mahtu andma, vähemalt praegu pole veel näha selleks aastaks. Selliseid keskmise suurusega projekte on, aga need üldpilti ei tohiks nii palju mõjutada," märkis Mertsina.

Konkurents nii pea- kui alltöövõtjate seas on tihe, ehitada tahtjaid on rohkem kui tööd. Teisalt on puudu just kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast pärit töölisi.

Merko kasum kasvas järsult

Ehitusettevõtte Merko Ehituse eelmise aasta müügitulu oli 316 miljonit eurot, mis on 3,3 protsenti vähem kui aasta varem, kuid puhaskasum kasvas samas 40 protsenti. Üle poole kasumist teenis Merko väljaspool Eestit ja eeskätt korteriarendusest.

Teise suure ehitusettevõtte, Nordeconi eelmise aasta müügitulu suurenes võrreldes aasta varasemaga ligikaudu 26 protsenti 296 miljoni euroni. Tegemist on Nordeconi läbi aegade suurima käibega, samas kontserni puhaskasum vähenes veidi. Müügitulu kasvu tagasid 2019. aastal rekordmahus sõlmitud lepingud.