Te olete teinud hiiglasliku töö ja uurinud ligi 200 riiki ning tohutul hulgal andmeid. Millised olid teie jaoks põhilised järeldused sellest uurimusest?

Me kirjutasime selle analüüsi kuue nädalaga, mis oli rekordiline aeg. Oli väga põnev uurida, mis toimub. Oli palju uurimusi juba ja inimesed ütlesid, et koolide kinnipanek loeb või see või teine tegevus loeb, aga puudusid eristavad uuringud, näiteks eeldades, et koolid on kinni, kas lisaefekti annab töökohtade kinnipanek. Nii et me kasutasime andmeid ja uurisime kaheksat poliitikat, et küsida täpselt neid küsimusi.

Peamine järeldus on, et on kohad, mille kinnipanek, isegi kui muud kohad on juba varem kinni pandud, annab ikkagi mingit efekti. Need on töökohad, koolid, muidugi üritused ja kogunemised ehk väiksemad üritused. Ja siis on kõrvalmõjud, ehk et kui inimestel ei ole ühtegi võimalikku sihtkohta, kuhu minna, siis nad ei reisi. Kui kõik kohad kinni panna, siis on transpordi seiskumine kaasnev mõju.

Me nägime USA kohta arvu ühes uurimuses, et ühistransporti kasutajatest 80 protsenti on tööinimesed või kooliõpilased. Kui koolid ja töökohad kinni panna, siis väheneb de facto ühistranspordi kasutus sedavõrd, et seal ei ole enam ohtu, inimesed on üksteisest kaugel.

Ja siis me leidsime samuti nagu teistes uuringutes, et rahvusvahelise reisimise piiramine vähendas viiruse levikut veidi, aga seda tehti liiga hilja. See on nagu tammide puhul, et kui vesi murrab tammist läbi, siis tuleb vesi ära kuivatada. Tamm tuleb samuti ära parandada, aga selle parandamine ei aita lahendada üleujutatud keldrite probleemi, selleks tuleb teha teisi asju.

Ja lõpuks muidugi riigisisese liikumise vähenemine oli kõige muu kinnipanemise kaasnev mõju. Nii et need on peamised tulemused.

Need on peamised tulemused ja me võime kindlusega öelda, et haiguspuhangu korral ei saa piirduda vaid ühega neist neljast piirangust, vaid kõiki nelja tuleks kasutada. Muidugi otsustades selle üle, kas panna erinevaid kohtasid kinni, tuleb mõelda, kui palju neid on ja kui tihedalt on neis rahvast, milline on käitumisnorm.

Näiteks jalgpallimatšil sa kallistad inimesi ja jood paar õlut, seal on võimatu ära hoida viiruse levikut. Samamoodi näiteks pulmas. Vana-aastaõhtu ja ilutulestik on samasugune sündmus.

Töökohtades on teistsugused käitumisnormid ja saab sisse seada veelgi rangemaid norme. Teised asjad, mis loevad on arvukus ja tihedus, asjade ulatus, näiteks jalgpallimatš meistrivõistlustel on suure epidemioloogilise ulatusega, see võib viia viirust ühest kohast teise.

Jälgitavus on oluline. Jalgpallimatšil ei ole võimalik kontakte kindlaks teha ehk seda, kes oli nullpatsient.

Need on olulised asjad, mida arvesse võtta. Ja muidugi ajakasutus. Mind üllatas sellise fakti teadasaamine, et tööstusriikides veedavad inimesed enamuse oma ajast kodus, 12-13 tundi, ja kõigest 3,5 tundi veedavad inimesed keskmiselt tööl.

Kuigi te olete välja pakkunud eri meetmete tõhususe määra nagu 12 või 15 protsenti, siis te ütlete, et tegelikult on väga raske seda niimoodi hinnata. Mis teeb selle täpse mõju hindamise nii keeruliseks?

Kui ma üritan paljude riikide kohta seletada midagi, siis on alati mure, et midagi olulist jääb arvesse võtmata. Klassikaline statistika viga on näiteks öelda, et kooliaastate hulk määrab sinu edasise elu sissetuleku, siis see ei pruugi olla põhjuslik seos, hoopis andekus võib olla mõlema põhjus. Andekus või intelligents võib olla kooliedukuse ja koolis veedetud aja põhjus ja ka hilisema tööedu põhjus.

Kui sinu otsused võivad mõjutada inimeste elu, siis tuleb olla sõnadega väga ettevaatlik. Nii et kui oled jõudnud mingite tulemusteni, siis tuleb tulemusi kaaluda riigi omadustega, jõukusega, rahvastiku tihedusega ja linnastumise määraga, võib-olla miski muudab tulemusi, võib-olla tuleb välja, et põhjus on linnastumine või mis iganes.

Me kaalusime tulemusi ka ilma, sademete ja temperatuuriga, sest see määrab, kuidas inimesed käivad väljas ja nii edasi. Pärast kõige selle arvesse võtmist saada sa öelda, et ma arvestasin kõigega, mida saab arvesse võtta ja need tulemused ikkagi kehtivad.

Kuidas meie piirkond Põhja-Euroopas välja paistab – Eesti, Läti, Leedu, Soome? Kas siin on midagi erilist, tundub, et põhjapoolsed riigid püüavad epideemiat piirata leebemate meetmetega kui lõunapoolsed riigid, kas siin paistavad silma mingid põhjused?

Ma mõtlesin samale asjale, ma vaatasin eile kaardile ja vaatasin Eesti näitajaid ja teie naabrite näitajaid. Ma arvan, et teil on õuesolek hea väljapääs. Mina käin igal nädalavahetusel metsas ja läbin seal 20 kilomeetrit, ma ei kohtu seal kellegagi, spordikeskused on kinni, kui seda saab teha, siis see on suurepärane.

On ühiskonna sulgemised, mis toimivad ja sulgemised, mis tapavad. Ei peaks inimestel matkamist ära keelama. Ma ei ole selles ainus, kui vaadata Google otsingus matkaradu, siis nende populaarsus on koroona ajal kasvanud.

Põhjamaades on saunad olulised, mina olen harjunud saunas käima. Saksamaal käis arutelu 15-kilomeetrise liikumisraadiuse üle, mis on idiootne mõte ja mis tuleneb väga naiivsest mudelist. Kõigepealt ei ole võimalik seda rakendada. Selleks tuleks inimesed peatada ja küsida, kus nad elavad ja mida nad siin teevad. Teiseks, oluline ei ole mitte see, kui kaugele sa lähed vaid selle koha karakteristikud, kuhu sa lähed. Kas seal on palju rahvast, kas see innustab rumalat käitumist, kas seal on palju inimesi, seda tüüpi asjad.

Ma kohtun suurema hulga inimestega oma kodu ümber kui siis kui lähen matkama 100 kilomeetri kaugusele Belgiasse ja ei kohtu seal ühegi inimesega.

Ma arvan, et meil ei ole uurimusi selle kohta, kuidas külm viirusele mõjub. Ma vaatasin, et Eesti epidemioloogiline olukord sarnaneb praegu Rootsile ja on väga erinev Soomest. Soomel läheb palju paremini.

Ma vaatasin eile Eesti näitajaid ja mõtlesin, et te peaksite olema väga edukad koduõppes, sest te olete e-riik, ma lugesin, et umbes 99 protsenti riigi teenustest on kättesaadavad internetis, ma eeldan, et see on õige info.

Jah, me saame teha peaaegu kõike peale abiellumise ja veel mõne asja internetis.

Nii et teil on väga head võimalused seada sisse komandanditund ja hoida majandus samal ajal toimimas. Ja ma eeldan, et te ei tegutse ohtlikult, lubades jalgpallikohtumisi ja muid selliseid üritusi. Ma arvan, et erakogunemisi on vähem ja inimesed järgivad reegleid.

Ka kultuuriliselt, ma ei tea, kas see vastab tõele, aga turismiteatmikud räägivad, et eestlased on sellised ja sellised ja selle põhjal ma arvan, et te ei korralda kodudes suuri pidusid. Ja ma mõtlesin, mis seletab erinevust Soomega. Rahvastikutihedus on sarnane. Aga ma arvan, et küsimus ei olegi selles, miks Eesti on kõrge viiruse levikuga ja Soome madalaga. Ma võrdlesin numbreid Helsingiga, kas te teate, mis toimub Helsingis? Seal on näitaja 200. Teie vahel peaks ju olema laevaliin. Ma eeldan, et see on kinni pandud?

Jah, Soome ei lase eriti välismaalasi riiki.

Kas on tööpendelrännet?

See on piiratud, meedikud saavad edasi-tagasi liikuda, aga ehitajad näiteks mitte.

Minu küsimus on, et kui Helsingil on ühendus Eestiga, siis miks haigus sealt üle maa edasi ei levi.

Eesti erinevus Helsingiga on väiksem kui ülejäänud Soomega, Helsingis on viiruse levik laialdasem. Vaja on ainult ühte mitte nii hoolikat inimest, et see juhtuks.

Kas te näete ka vahet Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa vahel? Kas lõunas ja põhjas tuleb rakendada erinevaid piiranguid, kas te näete seda või mitte?

Põhimõtteliselt jah. Kui liikuda edasi esimesest paanika reaktsioonist, mis tähendas kõige kinnipanekut, siis seda ei saa teha igavesti, tuleb võimaldada inimestel elada, töötada ja saada haridust.

Teatud hetkel tuleb hakata nüansseeritumalt tegutsema, näiteks öelda, et mind ei huvita, kui kaugele sa lähed, aga mine autoga ja mine oma perega ja kui lähed parklasse, siis ole ettevaatlik, aga mine metsa. Ja näiteks kuumad saunad ei ole ohtlikud. Tuleks vähemalt kaaluda kõiki võimalusi, nüüd on olemas ka testid ja saab kõike mõõta, mida sa teed.

Loomulikult tuleb arvesse võtta iga riigi spetsiifikat.

Ma tean, et kui kreeklased lähevad päikselise ilmaga õue, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale. See on rumal ja seda ei tohiks teha, aga on selge, et kui neil lubatakse randa minna, siis nad lähevad üksteisele liiga lähedale.

Aga kui te ütlete eestlastele, et minge välja matkama, siis te suudate üksteise lähedust vältida. Samamoodi Saksamaal, kui me kohtume matkates kellegagi, siis me tantsime ümber üksteise.

Jah, omapäradel on suur roll. Ma ei tea Eesti kohta palju, ma ole veidi lugenud riigi ja kultuuri kohta, aga digitaliseeritus on kahtlemata Eesti suur pluss. Saksamaal näiteks on minu internetiühendus ebastabiilne, ma saan üldiselt töötada üle interneti, meie instituut on hästi varustatud, aga kui internet ei ole piisavalt hea, siis ei ole midagi teha.

Me Eestis arutame restoranide ja kohvikute ja baaride ja alkoholi müügi üle. Võib-olla see on nõrk koht Põhja-Euroopas. Te ei uurinud seda eriliselt, mida te sellest arvate?

Me nimetame sotsiaalteadustes seda käitumisnormiks. Käitumisnorm muutub alkoholi juues palju. Kui inimesed joovad baaris õlut, siis nad kindlasti kallistavad üksteist ja nakatavad üksteist.

Ma arvan, et alkoholi vältimine võõraste juuresolekul on ilmselt hea idee. Aga ilmselt samamoodi hea idee on võtta üks või kaks klaasi pere ja sõprade ringis, kellega te niikuinii seotud olete. Samamoodi tantsimine, ei ole võimalik hoida distantsi, joomine viib teid teistega kokku, midagi ei ole teha. On hea mõte võtta üks klaas pere ringis, aga ei ole hea idee minna baari seda tegema.

Nii et tuleb vähemalt suveni üksi juua.

Just.