Eesti Psühholoogide Liidu president Kariina Laas ütles, et ühelt poolt oskavad inimesed üha enam psühholoogi poole pöörduda, teisalt ongi pandeemia ja piirangute tõttu stressi- ja frustratsioonitase ühiskonnas kõrgem ning seetõttu aina kasvavad nii kliinikumidesse kui ka eravastuvõtule soovijate järjekorrad psühholoogi juurde.

"Tõepoolest, ka erafirmades ikka järjekorrad on juba mitmekuused. See on aasta esimene pool. Vanasti oli pigem nii, et aasta esimesel poolel oli ikkagi kuu aega maksimum, aga sai kiiremini, ja aasta teine pool läks käest ära. Praegu jääb mulje, nagu oleks aasta teine pool käes," rääkis Laas "Aktuaalsele kaamerale".

Laas tõdes, et üha kasvava nõudluse täitmiseks pole Eestis ka piisavalt tööjõudu.

Kriisi tõttu kuhjunud pingeid on Laasi sõnul märgata näiteks lapsevanematel, kes on pidanud töö kõrvalt ka õpetajarolli täitma. Ent enim mõjutab olukord vaimselt muidugi riskirühma.

Tihti just eakate muresid kuulav Tartu Maarja koguduse hingehoidja Lea Saar tõdes samuti, et kui sisuliselt terve aasta pole saadud käia ei raamatukogus ega avalikel üritustel, sealhulgas jumalateenistusel, siis see mõjub rängalt.

"Mõistagi see toob kaasa suuri probleeme, et on üksindus. Ja kui veel on nõnda, et pere ei saa tulla vaatama eakaid inimesi, siis üksildustunne on niivõrd sügav ja valus, kuni selleni, et inimesed tunnevad, et ei jaksa enam elada," rääkis Saar.

Maarja koguduse all toimetavad ka tugigrupid, näiteks leinagrupp ja lapsevanemate koolitusrühm, mis sel kevadel rühmategevuse piirangu tõttu ei toimu. Nüüd on hingehoidjad eakatele lihtsalt helistama hakanud. Kuigi üks-ühele nõustamist reeglite järgi teha tohib, siis nakatumisnumbrite tõttu viivad ka neid erakliinikud järjest enam veebivormi.

"Pisut ikkagi rohkem energiat tuleb nõustamisse sisse panna. Läbi ekraani ikkagi peab rohkem energiat välja andma. Aga väga hästi annab veebi teel nõustada. On juba ka tehtud rohkem grupiteraapiaid, täitsa hakkab tulema juba," ütles Laas.