Justiitsministeerium tõi arvamuse küsimise üleskutses välja, et eelnõuga kavandab Euroopa Komisjon täiendavaid kohustusi platvormiteenuse pakkujatele, kes tegutsevad digiturgudel n-ö oluliste väravahoidjatena (gatekeepers). Sellisteks platvormideks on näiteks Amazon, aga ka AirBnB, Booking.com, Uber.

Algatuse põhieesmärk on kehtestada reeglid, mis tagaksid, et turud, millele juurdepääsu kontrollivad märkimisväärse mõjuga platvormid, oleksid õiglased ja konkurentsile avatud.

Eelnõu eesmärk on õige, kuid mitmed eelnõus sätestatud kohustused vajavad veel läbimõtlemist.

Probleemid saavad alguse juba mõistete kasutamisest. DMA-s on kasutatud hulgaliselt mõisteid, kuid nende sisu võib praktikas jääda segaseks ja nn hall ala väga ulatuslikuks. Mõistete lai tõlgendusruum võib edaspidisel rakendamisel tekitada palju ja keerukaid probleeme, alustades vaidlustest, et millistele platvormiteenuste pakkujatele DMA ikkagi kohaldub.

Samuti seab DMA eelnõu praegune reeglistik ohtu innovatsiooni, kuivõrd piirab ettevõtete valikuvabadust kasutatavate lahenduste osas.

Näiteks ei või platvorm teha kasutajatele kohustuslikuks mõne teise platvormi teenuse kasutamist. See võib piirata innovatsiooni, näiteks olukorras, kus uue infotehnoloogilise lahenduse loonud idufirma soovib enda teenuse osana kasutada just Apple'i rakendust, kuid ei tohi seda lõppkasutajatele kohustuslikuks teha.

DMA eelnõu loomisel ei ole tähelepanu pööratud võimalikele kollisioonidele teiste õigusaktidega, näiteks andmekaitse või konkurentsiõiguse valdkondade õigusaktidega, eriti sanktsioonide osas. See loob aga ohu ettevõtete topeltkaristamiseks.

Eesti seisukohast võib saada probleemiks kohase järelevalve tagamine, kuivõrd selleks ei jagu lihtsalt ressurssi.

Eelnõu on endiselt menetlemisel, mistõttu jääb lootus, et tänu arvamuste avaldamisele saavad ka selle murekohad lahendatud. Eesti võiks kasutada võimalust eelnõu teksti loomisel kaasa rääkida, et valmiks õigusakt, mis platvormiteenuse pakkujate tegevust õiglaselt reguleeriks.