Euroopa Komisjon esitas ettepanekud veebiplatvormide reguleerimiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Digihiiud. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Euroopa Komisjon esitas teisipäeval kaks uut õigusakti ettepanekut digiruumi põhjalikuks reformimiseks.

Digiteenuseid, mille hulka kuuluvad sotsiaalmeedia, internetipõhised kauplemiskohad ja muud Euroopa Liidus (EL) tegutsevad veebiplatvormid, hakkavad edaspidi reguleerima digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt, teatas Euroopa Komisjon.

Uued õigusaktid kaitsevad komisjoni teatel paremini tarbijaid ja nende põhiõigusi internetis ja muudavad digiturud kõigi jaoks õiglasemaks ja avatumaks. Samuti toetavad need väiksemate platvormide, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade laienemist, sest aitavad neil lihtsamini jõuda tarbijateni kogu siseturul ning vähendavad samal ajal nõuete täitmisega seotud kulusid.

Lisaks keelatakse sisule juurdepääsu kontrollivatel veebiplatvormidel seada kasutajatele ebaõiglasi tingimusi.

"Kahel ettepanekul on üks eesmärk: tagada, et meil kui kasutajatel oleks internetis juurdepääs laiale valikule ohututele toodetele ja teenustele ning et Euroopas tegutsevad ettevõtjad saaksid internetis sama vabalt ja õiglaselt konkureerida nagu väljaspool internetti," ütles Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager pressiteates.

Komisjon märkis, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga, mil võeti vastu e-kaubanduse direktiiv, on digiteenuste toimimiskeskkond praegu hoopis teistsugune. Digiülemineku jaoks on muutunud eriti oluliseks veebipõhised vahendajad.

Samal ajal võidakse neid kasutada ebaseadusliku sisu levitamiseks või ebaseaduslike kaupade või teenuste müümiseks internetis. Digiteenuste õigusakti alusel hakatakse kogu EL-is kohaldama siduvaid kohustusi kõigi digiteenuste suhtes, sealhulgas uut korda ebaseadusliku sisu kiiremaks eemaldamiseks ning kasutajate põhiõiguste igakülgseks kaitseks internetis.

Täpsemalt kehtestatakse digiteenuste õigusaktiga rida uusi üleeuroopalisi nõudeid, näiteks eeskirjad ebaseaduslike kaupade, teenuste või veebisisu eemaldamiseks; kaitsemeetmed kasutajatele, kelle sisu on platvormid ekslikult kustutanud; kohustus suurplatvormidele kehtestada riskipõhised meetmed, et vältida nende süsteemide kuritarvitamist; samuti mitmesugused läbipaistvusmeetmed, sealhulgas internetireklaami ja sisu soovitamiseks kasutatavate algoritmide kohta.

Lisaks kehtestatakse uued volitused platvormide töö uurimiseks ja uued eeskirjad ärikasutajate jälgitavuse parandamiseks internetipõhistes kauplemiskohtades, et aidata tuvastada ebaseaduslike kaupade või teenuste müüjaid.

Selliste platvormide suhtes, mida kasutavad rohkem kui kümme protsenti EL-i elanikkonnast, ei kehtestata mitte ainult riskide juhtimise kohustus, vaid luuakse ka uus järelevalvestruktuur. Selleks moodustatakse digiteenuste riiklike koordinaatorite nõukogu ning komisjonile antakse erivolitused suurplatvormide tegevuse kontrollimiseks, sealhulgas sanktsioonide vahetuks kehtestamiseks. 

Digiturgude õigusaktiga hakatakse reguleerima sisule juurdepääsu üle kontrolli omavate platvormide tegevust. Need on platvormid, millel on märgatav mõju siseturule, mis on ärikasutajate jaoks olulised oma klientideni jõudmisel ning millel on juba praegu või eeldatavasti tulevikus kindel ja püsiv positsioon.

See annab neile võimaluse ise reegleid kehtestada ning takistada sellega ettevõtjate ja tarbijate vahelist suhtlust. Mõnikord on sellistel ettevõtetel kontroll tervete platvormide ökosüsteemide üle.

Kui sisule juurdepääsu kontrollija kasutab ebaausaid äritavasid, võib ta takistada või aeglustada oma ärikasutajate ja konkurentide teenuste jõudmist tarbijani. Näiteks võidakse kasutada platvormidel tegutsevate ettevõtete andmeid ebaausalt või luuakse olukord, kus kasutajad on seotud ühe konkreetse teenusega ja nende võimalused teisele teenusele üle minna on piiratud.

Digiturgude õigusakti kohaldatakse ainult selliste peamiste platvormiteenuste osutajate suhtes, kes kipuvad kõige sagedamini kasutama ebaausaid võtteid ning kes vastavad objektiivsetele õiguslikele kriteeriumidele, mille alusel saab neid pidada sisule juurdepääsu kontrollijateks.

Selles sätestatakse kvantitatiivsed künnised, mis on aluseks sisule juurdepääsu kontrollijate tuvastamisel. Komisjonile antakse volitused liigitada ettevõte sisule juurdepääsu kontrollijaks ka turu-uuringu alusel.

Õigusaktiga keelatakse mitmesugused selgelt ebaõiglased tavad, näiteks eelinstalleeritud tarkvara või rakenduste eemaldamise takistamine. Samuti nõutakse, et sisule juurdepääsu kontrollijad võtaksid ennetavalt teatavaid meetmeid, näiteks looksid võimaluse, et kolmandate isikute tarkvara saaks nende platvormil nõuetekohaselt toimida.

Õigusaktiga nähakse ka ette karistused, mis võivad hõlmata trahve kuni kümne protsendi ulatuses veebiplatvormi ülemaailmsest käibest. Korduvate rikkumiste korral võidakse rakendada ka karmimaid karistusi.

Samuti võimaldatakse komisjonil teha sihipäraseid turu-uuringuid, et hinnata, kas on uusi tavasid ja teenuseid, mida tuleks samuti nende eeskirjadega reguleerida.

Järgmise sammuna arutavad Euroopa Parlament ja liikmesriigid komisjoni ettepanekuid seadusandliku tavamenetluse raames. Kui ettepanek vastu võetakse, on see vahetult kohaldatav kogu Euroopa Liidus.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: