"Välisilm": riigid on digihiidude maksustamises liikumas üksmeele poole

Foto: SCANPIX/AFP PHOTO/Denis Charlet

Riigid on aina enam liikumas konsensuse poole suurte tehnoloogiaettevõtete maksustamise osas. "Välisilm" vahendas Brüsseli plaane internetihiidude taltsutamiseks.

Veel endise USA presidendi Donald Trumpi ametiajal Läänes netihiidude maksustamises ühtset lähenemist polnud. Näiteks Prantsusmaa soovis koguda kolmeprotsendilist digiteenuste maksu, kuid Ameerika Ühendriikidele see ei meeldinud ning vastutasuks lubati tollimaksu Prantsuse toodele. Kuid enne jõudis valitsus USA-s vahetuda ning nüüd on riikide seas aina enam tekkimas konsensus, et suured tehnoloogiaettevõtted peaksid omama ühiskonna ees samasugust vastutust nagu teised firmad.

"Et juhtida koroonakriisi, vajame kindlat riiklikku rahastust. Minu eesmärk on jõuda rahvusvahelise kokkuleppeni digitaalse majanduse maksustamisel. Seda eesmärki jagavad paljud G20 riigid. Digitaalse majanduse maksustamine on vajalikum kui kunagi varem. See on suur ülesanne, aga oleme tulnud juba pika tee. Nüüd peame saama rohkem toetust sellele protsessile, eriti USA rahandusministrilt Janet Yellenilt. Meie vestlusest tean, et ta on selleks valmis," rääkis Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz.

Scholzi viide USA rahandusministrile Yellenile annab selgelt märku, et personalivahetus Valges Majas sillutab teed tehnoloogiaettevõtete laiema reguleerimiseni. Et see on vajalik, leiavad pärast Austraalia juhtumit ka inimesed tänaval.

"Valitsus ei suuda seda ohjata omapäi. Nad peavad looma koalitsiooni teiste valitsustega ja tegutsema üheskoos, sest üks valitsus ei ole piisavalt suur, et panna Facebook'i tegema seda, mida me tahame," kommenteeris Austraalia üliõpilane Asela Gonatilake.

Kuid digiteenuste maks on vaid üks osa vastutusest. Euroopa Komisjon tutvustas eelmise aasta lõpus omi ettepanekuid digimaailma reguleerimiseks. Neist esimene kannab digiturgude õigusakti nime. Selle eesmärk on vähendada Ränioru ettevõtete domineerimist. Kuivõrd digiturgu valitsevad praegu ühe käe sõrmedel üles loetavad firmad, siis soovib komisjon, et nad ei takistaks tulevikus uute konkurentide teket.

Üsna samal ajal käivitus ka USA-s samasisuline tegevus, kus Facebook kaevati konkurentsireeglite rikkumise eest kohtusse. Kui USA kaubanduskomisjoni ja osariike saadab edu, siis võidakse tehnoloogifirma laiali lõhkuda. See tähendaks, et Facebook, Instagram ja WhatsApp ei tohiks kuuluda samale juriidilise kehale.

Bruegeli mõttekoja analüütiku Georgios Petropoulose sõnul on USA ja Euroopa Liidu sammud sarnased.

"Euroopa lähenemine on see, et kui me platvorme reguleerime, siis enamik probleeme kaovad ja me ei pea neid laiali lõhkuma. See on Euroopa lähenemine. Ameerika Ühendriigid otsustavad endiselt selle üle. Nad ei ütle, et Facebook tuleks tükkideks teha, aga see on üks võimalustest," selgitas Petropoulos.

Kuid eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni tutvustatud ettepanek sisaldab ka teist poolt ehk digiteenuste õigusakti. Selle ettepaneku eesmärk on kirjutada suurtele platvormidele ette, kuidas modereerida sisu ja teenuseid. See omakorda ristub viimastel aastatel Ameerika Ühendriikides suureks paisunud desinformatsioonisõjaga. Tuntuim näide sellest on Twitteri otsus visata Donald Trump enda platvormilt välja.

Selles küsimuses on aga probleemseid kohti palju, sest kui USA firmad ei soovi valeinfot enda platvormile, siis näiteks Venemaa ei soovi neile nii suuri õigusi.

"Meie kasvav mure on sotsiaalmeedia platvormide läbipaistmatud protseduurid, mis ühepoolselt keelavad või tsenseerivad kasutajate sisu ja räigelt tsenseerivad avalikku arvamust," on Venemaa välisminister Sergei Lavrov öelnud.

Kuid pandeemia ajal on mõned digisektorid kasvanud veel kiiremini kui enne. Seepärast käis Euroopa Komisjon eelmisel nädalal välja ka kava, kuidas peaks reguleerima platvormitöölisi nagu Bolti autojuhid või Wolti toidukullerid, keda on Euroopa Liidus kokku üle kolme miljoni inimese.

"Neil on vahel väga kehvad töötingimused koos pikkade töövahetuste ja vähese või puuduva sotsiaalse kaitsega, kui nad peaksid haigeks jääma. Samuti pole pensionsambaid või koolitusi. Nende probleemidega tuleb tegeleda," rääkis Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager.

Kuhu selle kõigega jõutakse, on praegu veel raske öelda, kuid Petropoulose sõnul on selge, et digiplatvormide reguleerimisega ollakse alles stardisirgel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: