Maailmapanga digitaalarengu aruanne keskendub digitaalsete tehnoloogiate ja arengu ristumispunktile: uued tehnoloogiad on kahtlemata tulnud kasu, kuid mitte kõigile ega ühtlaselt.

Raportist öeldakse, et riigid ei saa info- ja kommunikatsioonimuudatustest täit kasu, kui nad ei arenda ärikliimat, ei investeeri inimeste haridusse ja tervisesse ega edenda head valitsemist. Riikides, kus need põhiasjad on nõrgad, ei toeta digitaaltehnoloogiat tootlikkust ega vähenda ebavõrdust.

LHV ekspert Heido Vitsur leiab, et tema kui majandusinimese jaoks on uuringus kaks põhisõnumit.

"Esiteks see, mida me kõik teadsime, kuid mis on nüüd tõestust leidnud, et digitaalareng on meie arengut mõjutanud nii oluliselt, et me ise pole seda õieti tähelegi pannud. Ega see pööre pole väiksem kui masinate või elektri kasutuselevõtmine. Maailm on muutunud ju sekundiga kättesaadavaks kõigile ja ükskõik, kus sa parasjagu oled," rääkis Vitsur ERR-i raadiouudistele.

Teine sõnum on Vitsuri hinnangul rohkem kahepidine. Paraku on nii, et digimaailm võiks põhimõtteliselt kaotada lühikese aja jooksul 2/3 nendest töökohtadest, mis praegu on. Need töökohad püsivad Vitsuri selgitusel vaid seal, kus töötasu on madal. Seal, kus tööjõud kallis on, need töökohad kaovad.

"Me peame selleks väljakutseks valmis olema ja arvestama seda, et digiareng toob kaasa polariseerumise. N-ö keskmised töökohad on kõige tugevama löögi all. Vajatakse kõrgeid professionaale ja järele jäävad väga lihtsad tööd. See on väljakutse, mida tuleb arvestada, sest ebavõrdsuse kasv ei tohiks sama hooga edasi suurendada," lausus ta.

Majandusanalüütik Maris Lauri leiab, et aruanne on kasulik ja julgustav lugemine igas riigis, aga ka tema näeb digiarengus inimestele ja ühiskondadele probleeme.

"Ühelt poolt tekivad võimalused ja teiselt poolt ei osata neid võimalusi ära kasutada ja nii tekivad vastuolud. Kaasneb ebavõrdsuse kasv, mis tekitab ühiskonnas vastuolu. Ehk ei osata võimalusi positiivselt ära kasutada, kui tulevad uued tehnoloogiad," rääkis Lauri.

Sellest, et demokraatia seis on riigiti väga erinev, millest tekivad Lauri sõnul omakorda vastuolulised olukorrad.

Eesti oli raportis üks analüüsiobjekt

Eesti kohta räägib raport seda, et mis puudutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist avalikus sektoris, siis sellest saadav kasutegur on Eestis suur, sest tehnoloogia kasutamiseks on meil loodud ka soodne keskkond ning seadusandlus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me kasutame aruandes Eestit kui näidet riigist, kus on ära tehtud kõik need IKT-d toetavad investeeringud. Me leidsime, et väga paljudes riikides üle maailma ei ole neid tehtud. Neis riikides on investeeritud tehnoloogiasse, kuid ei ole loodud soodsat keskkonda. Ja siis on inimesed väga pettunud, et selle riigi rahvas ei saa digitaalsest arengust kasu," selgitas Maailmapanga aruande kaasautor Uwe Deichmann.

President Toomas Hendrik Ilves, kes oli selle raporti koostamise nõukoja kaasjuht ütles, et aruandest selgub tõepoolest, et avalikus sektoris on meil kõik väga hästi, kuid erasektori kohta seda öelda ei saa.

"Vähemalt selles valdkonnas on selge, et meie erasektor ei ole piisavalt võtnud kasutusele IKT lahendusi. Ütleme siis nii, et meie IT-firmad on küll seda teinud, aga kui minna IT-sektorist väljapoole, siis kvaliteet ja kasutus on suhteliselt madalal tasemel," tõdes Ilves.

Rääkides aga just meie IT-firmadest, tõi Deichmann välja, et neil on siin raske ellu jääda, kuna turg on väike, aga Euroopa on digitaalses mõttes nii killustunud, et sinna on raske laieneda. Seetõttu kolivad firmad suuremasse riiki või sulgevad uksed.

"Üks asi, mis aitaks ja mille kohta on ka president Ilves väga kirglik, on Euroopa ühtne digiturg. Maailmapanga raportis räägime me lausa ühtsest maailma digiturust ja me loodame, et Euroopa Liit suudab oma digitaalsete teenuste ja andmete edastamise reformidega luua hea eeskuju maailma teistele piirkondadele," ütles Deichmann.

President Toomas Hendrik Ilves teatas aruande tutvustusel, et asub põhiameti kõrval tegutsema Maailmapanga nõunikuna. Nõunike rühma ülesandeks on Ilvese sõnul aidata Maailmapangal ellu viia projekti vaesemates riikides, kus abi ei jõuagi nendeni, kes seda vajavad, sest nende kohta puuduvad lihtsalt andmed.