Iduettevõtte Cleanbeat partner Triin Noorkõiv ütles, et tema hinnangul on kaugõppeaasta näidanud, et vaja on rohkem pöörata tähelepanu õpilaste enesejuhitud õppimise oskusele ehk sellele, kuidas enda tööd ise korraldada. Samuti peaks õpetajad julgema anda õppuritele rohkem vastutust ja usaldada õpilasi.

Noorkõiv lisas, et lihtsalt õpilase aja sisustamist ei saa õppimisega segamini ajada. "Tähtis on, et noor õpiks, et neil on vastutus oma päeva ja aja eest ja see, mil viisil ma osalen tundides või kas tulen ise selle peale, et kui ma tajun, et kipun üksi jääma, siis võtan ühendust sõpradega. Enese vajaduste juhtimine tõusis fookusesse," rääkis Noorkõiv.

Koolipsühholoog Karmen Maikalu tõi välja, et riiklikus õppekavas on toodud ühe üldpädevusena õpipädevus ning seal kõrval veel suhtluspädevus ja enesemääratluspädevus. Tema sõnul peaks laps seda koolis õppima.

"Kui ta praegu ei oska seda teha, siis on küsimus, mida koolis saame teistmoodi teha, et õpetada lapsi rohkem iseseisvalt õppima, oma aega planeerima. See on üks asi, mida kool peab õpetama," sõnas ta.

Kasvatusteadlane Ene-Silvia Sarv rääkis, et paljudes maades on õpetaja ja lapsevanema koostöö väga tugev, neil on ühised organisatsioonid ning sageli otsustatakse koos uute õpetajate tööle võtmine. Eestis seda ei ole. "See on koht, kus praegu on väga tugev arengumoment," lisas ta.

Asendusõpetajate programmi vedaja Teibi Torm ütles, et tema lapsevanemana tunneb, et koostööd õpetajatega on olnud. Ta tõdes samas, et kui suurem koostöö tähendab seda, et ta peaks oma last ise palju rohkem kodus õpetama, siis see pigem tekitab hirmu.

Kohtla-Järve gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht Teivi Gabriel ütles, et koolid ei saa neile seadusega antud kohustust panna lapsevanematele.

"Kool peab tagama, et õpilane saab distantsõppel hakkama hoolimata sellest, kas ta käib 1. või 10. klassis. Ma tean, et koolid on tõlgendanud ja rakendanud seda hästi erinevalt ja see on hästi tundlik teema. See ei ole koostöö, kui lapsevanem õpetab last kodus õpetaja eest. Siis kool ei saa täita oma kohustust ja tagada kvaliteetset haridust," ütles ta.

Gabrieli sõnul eeldab koostöö avatud kommunikatsiooni õpetaja või kooli ja lapsevanema vahel ja selle eesmärk peab olema õpilase toetamine.

"Kui käsitleme praegust olukorda kriisisituatsioonina, siis koostöö on oluline märksõna, mis aitab meil kõigil sellest hästi välja tulla. Aga küsimus ongi, mida me koostöö all mõtleme. Teame, et meie ühiskonnas on palju müüte koostöö kohta ja see on kuidagi teinekord stigmatiseeritud väga ebaefektiivseks ja kohati naerualuseks vahendiks, aga meil on võimalus see ka ümbermõtestada, mida koostöö tähendab, niimoodi, et kõik osapooled tunnevad, et see on tähenduslik ja sellest sünnib lisandväärtus," rääkis Noorkõiv.