Riik apteekreid vaktsineerijateks koolitada ei plaani

Apotheka
Apotheka Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuigi proviisorid oleksid valmis läbima täienduskoolituse, et saada luba ise vaktsiinisüste teha, ei pea tervise- ja tööminister Tanel Kiik seda vajalikuks ega võimalikuks.

Apteegiketid on avaldanud soovi asuda vaktsineerimisi ise läbi viima. Esmalt pakkusid nad sotsiaalministeeriumile välja, et vaktsineerimisi võib läbi viia nende ruumides - juba on 50 apteegis see võimekus olemas, ülejäänuid saaks selleks vajadusel kohandada. Selle peale vastas sotsiaalministeerium, et vajadus selleks puudub, sest praegu on puudu vaktsiinidest, mitte vaktsineerimispunktidest, mida tehakse nii perearstikeskustes kui ka haiglates.

Kui aga jõuab kätte massvaktsineerimise aeg, siis on kaalumisel vaktsineerimistelkide püstitamise plaan, et tagada vaktsineerimise kõrge tempo. Tanel Kiik käis välja numbri 100 000 - just see oleks Eesti maksimaalne nädalase vaktsineerimise võimekus, kui ühel hetkel piisavalt vaktsiini tulema hakkab.

Nüüd rehkendasid ravimite hulgimüüjad ja proviisorid, et perearstide ja haiglate võimekusest selle saavutamiseks ei piisa ja pakkusid välja, et appi võiks võtta kogu Eesti meditsiiniressursi, st ka erameditsiiniasutuste personali, kes juba on koolitatud tervishoiutöötajad, mistap võiksid koolituse läbimisel ka vaktsineerida, aga ka proviisorid, kel seaduse järgi praegu õigust vaktsineerida ei ole.

Seadus näeb ette, et Eestis tohib vaktsineerimist läbi viia tervishoiutöötaja, st arst, õde või ämmaemand. Lisaks peab ta olema läbinud spetsiaalse vaktsineerimiskoolituse.

Proviisorid on küll õppinud farmakoloogiat, ent ei ole koolitatud inimesi süstima. Just seda koolitust nad nüüd tahaksidki läbida, selleks et saada osa üldpopulatsiooni massvaktsineerimisest, kui aeg ükskord sinnamaale jõuab.

Leedus kaasati proviisorid vaktsineerimisse sellest nädalast, kuigi Leedus on nakatumise tase madalam. Apotheka frantsiisiapteeke esindava ravimite hulgimüügifirma Magnum strateegilise kommunikatsiooni juhi Martin Aadamsoo hinnangul võiks proviisoritele jätta ka teavitustöö - nad saaksid inimesi nõustada vaktsiinide mõjust ja kõrvalmõjudest. Olukorras, kus vaktsiinivastased on sotsiaalmeedia valeinfoga üle ujutanud, oleks teaduspõhise infoga toetamine proviisorite poolt tema hinnangul mõistlik.

Proviisorapteekide liit ütleb Leedu kogemusele tuginedes, et proviisori baaskoolitus vaktsineerimiseks võtaks aega 36 tundi. Kui praegu koolitustega alustada, oleksid nad sügiseks valmis. Siis saaks vaktsineerimisi läbi viia juba apteekides ja proviisorite käe läbi.

"Riik ise ei saa vaktsineerimisega hästi hakkama, aga ei kutsu ka apteekreid appi. Kui me tahame jõuda temponi 100 000 vaktsineerimist nädalas, siis riiklike ressurssidega me ei jõua selleni mitte kunagi," ütles ERR-ile Aadamsoo.

Tanel Kiik aga välistab Eestis proviisorite kaasamise. Ta tõi esile, et Eestis on 4000 vastava väljaõppega tervishoiutöötajat, kes saavad vaktsineerimisi läbi viia ja sellest täiesti piisab. 

"Apteegitöötajad pole kunagi Eestis vaktsineerimisi teinud, vaid seda on teinud tervishoiutöötajad, kes on varem vastava koolituse saanud. Proviisorite väljaõpetamine pole ei realistlik ega ka vajalik," ütles Kiik.

Kiige arvutuste kohaselt tähendaks 100 000 vaktsiinidoosi süstimine nädalas seda, et iga meditsiinitöötaja peaks tegema 25 süsti. Seda peab ta realistlikuks tempoks, vaatamata sellele, et iga medistiinitöötaja - südamekirurgist kõrvaarstini - Eestis vaktsineerimisi läbi viima ei hakka.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: