Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) tegi ettepaneku, et riik võiks oma vaktsineerimisplaani kaasata ka apteegid, sest neil on juba olemas kogemus gripi ja puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisest ning 50 apteegis on sobivad ruumid selleks juba kohe olemas.

Sotsiaalministeerium ei kiirusta ettepanekut vastu võtma, sest vaktsineerimiseks sobivad ruumid on üksnes pool rehkendusest. Teine, olulisem pool on koolituse läbinud vaktsineerimise läbiviija, kel on lisaks meditsiiniline haridus. Apteegipersonalil need puuduvad, ka gripi vastu vaktsineerimisel osteti õendusteenus vaktsineerimiseks apteekidesse sisse.

"Vaktsineerimise läbiviijaks peab olema vastava koolituse läbinud arst, õde või ämmaemand. Tegelikult vaktsineerimiskohtade puudust Eesti riigis ei ole. Meil on perearstikeskuseid suurusjärgus 400, meil on haiglad, meil on olnud vaktsineerimised hooldekodudes ja muijal ehk praeguse seisuga pole vajadust lähinädalatel uute punktide avamiseks. See võib tulla kõne alla pikemas plaanis, kui me räägime ka selliste vaktsineerimiskeskuste loomisest, aga kõigi nende puhul tuleb tõepoolest arvestada seda, et vaktsineerijaks peavad olema tervishoiutöötajad," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.

Lisaks peab olema tagatud ka inimeste kohapealne jälgimine vaktsineerimise järel, et võimalike kõrvaltoimete tekkel saaks kohe reageerida.

"See on ka põhjus, miks haiglad ja perearstikeskused on oluliselt sobivamaks punktiks ja kohaks, kus inimesi vaktsineerida. Praeguses faasis ei ole vajadust täiendavate punktide avamiseks," lisas Kiik.

Vaktsineerimisega alustamine on käivitunud loiult. Kiik möönab, et adraseadmine on aega võtnud, ent nüüd on tempo nädal-nädalalt tõusnud ja tõusmas.

"Eelmisel nädalal tegime üle 15 000 vaktsineerimise, sel nädalal sihime kindlasti numbrit üle 20 000. Küsimus ei ole olnud mitte vaktsineerijate arvus või vaktsineerimise võimekuses, vaid teatud korralduslikud küsimused ehk näiteks nimekirjade koostamised, logistika kokkuleppimised uue vaktsiini puhul, millel on teatav teistsugune kasutusotstarve. Seetõttu eesliinitöötajate vaktsineerimine AstraZeneca vaktsiiniga on võtnud veidi aega, see süsteemi käimasaamine," ütles Kiik. "Need numbrid tulevad nüüd oluliselt paremad. Ei ole kordagi olnud siin küsimus selles, et pole piisavalt punkte, kus vaktsineerimist läbi viia."

Sellest nädalast algas päästeametnike vaktsineerimine, järgneb ülejäänud eesliini töötajaskond. Nende hulk on hinnatud 75 000 inimesele.

"Siht on, et veebruaris-märtsis on see põhiline osa eesliinitöötajatest tehtud," ütles Kiik.

Üldpopulatsiooni vaktsineerimine peaks algama maikuust. Selleks ajaks võiks Eesti vaktsineerimisvõimekus olla tõusnud 100 000 inimeseni nädalas.

"100 000 võiks olla see meie piirvõimekus. Aga meil ei ole täna nii palju vaktsiini, et selliseid numbreid oleks võimalik teoreetiliselt ka saavutada," ütles Kiik. "Kindlasti ei ole Eesti võimekuse lagi 20 000 ega ka 30 000, see lagi on oluliselt kõrgemal, sõltuvalt sellest, palju me kaasame erinevaid vaktsineerimiskeskusi, erasektori koostööpartnereid, ja seda me otsustame eeskätt selle järgi, kui palju vaktsiini Eesti riiki jõuab ehk palju meil on vaja lisatööjõudu tavapärasele perearstikeskuste ja haiglate tööjõule."

Plaan on, et massvaktsineerimise läbiviimiseks avatakse hiljemalt maikuust kas telgid või muud täiendavad vaktsineerimispunktid. Selleks kuulutab riik haigekassa vahendusel välja hanke, et leida selleks võimekas erapartner.

"Oleme ette valmistamas hanget vaktsineerimiskeskuste avamiseks. Siin on küsimus kahes osas. Üks koht on see, kus füüsiliselt vaktsineerimisi tehakse ja teine punkt on see, kes neid vaktsineerimisi läbi viib," ütles Kiik.

Ent ka siis on apteekide kaasamine problemaatiline, sest proviisoritel puudub vaktsineerimise läbiviimiseks nõutav ettevalmistus, nentis minister.

"Apteekide puhul on eelduseks, et vaktsineerimisi teostab kohapeal tervishoiutöötaja ehk see ei saa olla mitte apteegitöötaja, vaid vastav teenus peab olema sisse ostetud koostööpartneri kaudu," põhjendas Kiik.