Töötukassa on tarkvara tõttu sunnitud palgatoetust maksma läbi tööandja

Foto: Merilin Pärli/ERR

Kuigi töötukassa eelistaks palgatoetuse maksmist otse töötajale, tuleb tarkvaraarenduse tõttu teha maksed tööandjale. Palgatoetust loetakse Euroopa Liidus riigiabiks, täpsemalt vähese tähtsusega abiks, mida hallatakse piirmäärade jälgimiseks registri kaudu.

Saksa õlletootjad on riigipoolsest abist ilma jäädes asunud valama väärt märjukest rentslisse. Pruulimeistreid ärritab, et Saksa riik on andnud abi kõrtsidele ja baaridele, aga jätnud õlletööstuse abi saajate alt välja. Kui abi napib, siis hoitakse olukorral pingsalt pilku peal.

Samamoodi jälgivad Euroopa Liidus ka liikmesriigid üksteist ja püütakse vältida olukorda, kus mõni valdkond saab riigilt abi nii, et seda võiks hiljem pidada kõlvatuks konkurentsiks. Palgatoetus on üldjuhul vähese tähtsusega abi.

Rahandusministeeriumi riigiabi ja riigihangete osakonna juhataja Kristel Mesilase sõnul loetakse vähese tähtsusega abiks sellist riigipoolset toetust, mis oma väikese mahu tõttu ei moonuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi.

"Ja seda võib siis anda 200 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ühe ettevõtja kohta ja vähese tähtsusega abi on võimalik anda lihtsamalt kui riigiabi. Kui üldiselt riigiabi andmiseks tuleb pöörduda riigil komisjoni poole riigiabiloa saamiseks, siis vähese tähtsusega abi puhul tuleb jälgida ainult seda, et ülempiir ei oleks ületatud," selgitas Mesilane.

Euroopas saab hetkel kuus miljonit töötajat eri moel palgatoetust, kuid läinud aasta aprillis oli neid 23 miljonit.

Sektorite vaates on erinevused suured: nii on Saksamaal teotuse saajatest 56 protsenti hotellide ja restoranide sektorist, tööstuses vaid üheksa protsenti. Paljudes riikides näib kriisi hari ületatud olevat ning on leitud ka muid toetamisviise. Eestis võib olla vastupidi. Kõik palgatoetused käivad läbi registri, mis võimaldab ettevõtjatel ka näha toetuse jääki.

Töötukassa soovinuks toetusi maksta töötajale, kuid tarkvara on veel selline, et makse peab minema tööandjale.

"Seda tarkvaramoodulit kahjuks ei jõua nii kiiresti valmis, et 1. aprilliks saada raha kätte, mis on tähtsam, kui see, et see käiks töötaja arve kaudu. Samal ajal on siis kontrollmeetmed selleks, et ettevõtjad tõesti maksaksid selle inimestele välja, kui nad ei ole seda välja maksnud, siis tõenäoliselt tulevad siis töötukassast ka tagasinõudeavaldused," rääkis töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.

Kevadisest 250 miljoni euro suuruse taotlusvooru puhul nõudis töötukassa tagasi 800 000 eurot.  Eestis on umbes 30 ettevõtet, kes on abilimiidi ületanud, kuid riik on juba kriisile viidates nendele küsinud täiendava riigiabi loa.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: