Registrisse kantud lendorava leiukohti on Eestis ligikaudu 150, reaalselt on sel aastal elutegevust tuvastatud 94 kohas.

Keskkonnastrateegias on püstitatud miinimumeesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud 150 leiukohast vähemalt 60. Peale aastatepikkust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk iga aastaga kasvanud ning 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71 ning 2020. aastal 76 leiukohas. 

Asustatud leiukohtade arv on kasvanud nii pikka aega asustamata leiukohtade taasasustamise kui ka uute leiukohtade leidmise teel, selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda. 

Tema sõnul on vahepeal asustamata elupaiku taasasustatud, sest 1990. aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets.

See võimaldab aga vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ning lendoravatel taas jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud.

"Noorloomad peavad teatud ikka jõudes "kodust" lahkuma ja endale uue vaba kodupiirkonna leidma. Leides sobiva elupaiga, võivadki nad uues kohas paikseks jääda. Selleks on vajalik õige vanuse ja struktuuriga mets," selgitas Kalda uute elupaikade teket.

Tema sõnul on vajalikud ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei läbi, samuti ei suuda nad liikuda ka mööda väga madalat ja noort puistut. 

Samas pole lendoravate seisund Eestis veel hea

Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit keskkonnaagentuuri sõnul siiski jätkuvalt heaks pidada.

Eestis on lendorav levinud Alutaguse piirkonnas. Kuid seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.

Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Marju Keis peab lendoravate olukorra paranemise võtmeteguriteks pesametsade ranget kaitset, aga ka elupaikade vaheliste ühenduskoridoride taastamist.

"Liigi ellujäämiseks oleme kehtestanud metsamajandamise piirangud nii pesapaikade lähiümbruses kui liikumisteede säilitamiseks elupaikade vahel. Paraku on sobivaid metsi aina vähem ja lendorava tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame veel alles jäänud elupaiku ja ühenduskoridore hoida," selgitas ta.

Seiretulemused on agentuuri sõnul siiski julgustavad. Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal.