Riigikogu juhatus, ehk esimees ja kaks aseesimeest, valitakse salajasel valimisel riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta.

Põhiseadus tõstab riigikogu esimehe presidendi ja peaministri vahele, riigi tähtsuselt teiseks inimeseks, kes vajadusel asendab presidenti. Tõsi, seni pole seda kordagi vaja olnud.

Kaks viimast aastat, alates märtsist 2019 täidab spiikri kohta Henn Põlluaas, sest Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingu järgi kuulus see positsioon EKRE-le. Põlluaas alustas kaks aastat tagasi oma karjääri korraldusega, et Toompea lossi valgest saalist tuleb ära viia Euroopa Liidu lipud ja jätta sinna ainult Eesti trikoloorid.

Valitsuse vahetus selle aasta jaanuaris tõi kaasa uue võimuliidu kokkuleppe, et peaministriks saab Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja riigikogu spiiker läheb Keskerakonnale.

Kõige tõenäolisem kandidaat sellele kohale on olnud partei esimees Jüri Ratas, valitsusjuht novembrist 2016 kuni jaanuarini 2021. Enne seda oli ta üle üheksa aasta parlamendi teine aseesimees.

"Jah, kandideerin," kinnitas Ratas ERR-ile nüüd sõnaselgelt.

Kuna teda toetavad Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonid, tähendab see vähemalt 59 häält ehk võiduks piisavat enamust.

"Jah, see on Keskerakonna  koht," kordas Reformierakonna peasekretär, nende parlamendifraktsiooni aseesimees Erkki Keldo. "Jüri Ratasel on muljetavaldav parlamentaarne kogemus, temast saab kindlasti hea spiiker."

Ilmselt seab opositsioon spiikri kohale ka enda kandidatuuri. "Ei ole veel otsustanud, räägime sellest järgmise nädala alguses," ütles Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul.

Sama meelt on ka sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets. "Võibolla on meil [opositsioonist]  välja käia mõni parem kandidaat kui Jüri Ratas?" küsis ta.

Just Isamaast võiks tulla Ratase vastaskandidaat, sest opositsiooni sisekokkuleppe järgi saab EKRE riigikogu teise aseesimehe, kuhu kandideerib nende parteijuht Martin Helme, eelmise valitsuse rahandusminister.

Võimalik, et opositsioon esitab spiikri kohale Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi, praeguse esimese asespiikri, kes võiks siis arvestada kõige enam 42 häälega, kuigi ilmselt mõned neist "kukuvad ära".

Sama kindel nagu on Jüri Ratase tõus spiikri kohale, on teada, et riigikogu esimese aseesimehe kohal jätkab Hanno Pevkur Reformierakonnast.

"Koalitsiooni seniste kokkulepete kohaselt on see tõesti nii ja Reformierakonnas on kokkulepe, et mina jätkan," tõdes Pevkur. Ta on varemgi olnud riigikogu aseesimees ning enne seda töötanud ka sotsiaal-, justiits- ja siseministrina.

Samuti pole kahtlust Martin Helme saamises teiseks asespiikriks, ent tema häältesaak jääb 18. märtsil opositsiooni tegelikust kaalust väiksemaks.

"Me ei ole veel lõplikult otsustanud, kuid Martin Helmele on keeruline häält anda. Veregrupid on liiga erinevad," tunnistas Läänemets, sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees.

Samas ei uskunud ta, et sotsid kui parlamendifraktsioon hääletaksid spiikri ja asespiikrite valimistel koos koalitsiooniga.

Miks on riigikogu juhatuse ametikohad üldse tähtsad? Erakonnad saavad võimaluse anda enda olulistele poliitikutele väärikad ametikohad. Spiiker ja asespiikrid saavad ametiautod ning võivad võtta enda büroodesse üks-kaks nõunikku ja sekreäri.  

Millega parlamendi juhatus tegeleb? Kõige lühemalt öeldes, korraldab parlamendi tööd. Lisaks riigikogu esindamisele jaotab fraktsioonide kohad komisjonides, kinnitab komisjonide koosseisud, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab täiskogule kinnitamiseks riigikogu töönädalate päevakorra projekti. Kui menetlusse antud eelnõu vastab normitehnika eeskirjale, määrab juhatus sellele juhtivkomisjoni.

Riigikogu esmaspäevast ja kolmapäevast täiskogu istungit juhatab senise tava kohaselt riigikogu esimees, teisipäevast istungit esimene aseesimees ja neljapäevast istungit teine aseesimees. Kui täiskogu istung kestab kaua, juhatavad esimees ja aseesimehed seda vaheldumisi, üldjuhul kahe tunni kaupa.

Seni on kõige staažikam riigikogu esimees Ene Ergma, kes valiti parlamenti Res Publica poliitikasse tulemise laineharjal. Akadeemik Ergma oli spiiker kokku kümme aastat – 31.03.2003 kuni 23.03.2006, 2.04.2007 kuni 26.03.2011 ja 4.04.2011 kuni 20.03.2014.

Ene Ergma on ka iseseisvuse taastanud Eesti kõige suurema häälteenamusega ametisse valitud riigikogu esimees – 2007. aasta spiikri valimisel sai ta 91 poolt- ja 6 vastuhäält.