Kuna AstraZeneca vaktsiini polnud eakamates vanuserühmades piisavalt uuritud, seadsid mitmed riigid sellele esialgu vanusepiirangu - Eesti puhul 70 aastat -, millest ülespoole seda ei kasutata. Nüüd vaadatakse neid otsuseid ringi. Näiteks on piirangu tühistanud Prantsusmaa ja Saksamaa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis teemat veel arutatud pole. "See ongi küsimus tervisevaldkonna ekspertidele ehk immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmetele, immonoloogidele, arstidele, et otsustada, kas praeguste uuringute andmete põhjal võiks AstraZeneca vaktsiini kasutusiga tõsta ja ülempiiri päris ära kaotada. Kindlasti see arutelu tuleb," ütles Kiik.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Krista Ressi sõnul sõltub see täiendavast infost.

"Kui tulevad uuringute tulemused ja need toetavad seda, et seda piiri võiks tõsta, siis me seda ka teeme. See otsus tuleb siis, kui me saame rohkem andmeid," selgitas Ress.

Kiik lisas, et piirangut arutatakse märtsi jooksul.

Perearst Le Vallikivi ütles, et ilmselt oleks mõistlik AstraZeneca puhul vanusepiiri tõsta, sest muud vaktsiini praegu polegi - neljapäevalgi tehtud 34 süsti olid just selle firma omad.

AstraZeneca puhul näitavad uuringud madalamat efektiivsust ja inimestes on see tekitanud küsimusi, ent nakatumisnumbrite foonil Vallikivi sõnul loobujaid eriti pole.

"Inimesed, kellega me ühendust võtame riskigruppidest, on pigem rõõmsad, et üldse midagi pakutakse ja selles mõttes, et eriti viimastel päevadel nad isegi ei küsi, et mis vaktsiin see on, vaid ütlevad, et jah, ma olen kohal," rääkis Vallikivi.

Seejuures on kõik vaktsiinid ühtviisi tõhusad peamise eesmärgi täitmisel ehk hoiavad ära haiglaravi vajaduse ja surmajuhtumid, ütlevad asjatundjad.

Teisalt tekitab küsimusi kolmapäevane ravimiameti teade, et terviserikke tõttu suri 31-aastane päästetöötaja, keda vaktsineeriti veebruaris AstraZeneca vaktsiiniga. Kas vaktsiinil on surmaga seos, ravimiamet alles uurib ja neljapäeval neil midagi lisada polnud.

Kiik ütles, et juhtum oli siiski tarvis avaldada. "Miks sellega avalikuks tuldi, on see, et kui hakkab liikuma selline info kuskil sotsiaalmeedias, muul viisil, siis öeldakse, et riik varjab ja näete, et ei räägita, et see on palju hullem," selgitas Kiik.