President sai AstraZeneca vaktsiini. Kaljulaidi usutles pärast vaktsineerimist Indrek Treufeldt.

Teoreetiliselt on vaktsiinide vallas justkui valik, aga kui käes vaktsineerimise hetk, tuleb võtta see, mida antakse. Kuidas sellesse suhtuda?

Ma arvan, et kõik need vaktsiinid, mida teadlased ja arstid on uurinud ja ohutuks kasutamiseks heaks kiitnud, ongi ühevõrra head. Ka gripivaktsiine, muide, suur üllatus, on erinevaid, mitmesuguseid. Erinevate tootjate omi ja ometi me kasutame neid, küsimatagi, mis tüüpi vaktsiiniga on tegemist. Nii et mul on hea meel, et inimesed on saanud palju teadlikumaks. Teatakse RNA-vaktsiine ja seda, et nad on uudsed, ja vektorvaktsiine ning seda, et nad uudsed ei ole.

Aga kui vaktsiini saamise võimalus on, siis tuleb usaldada teadlasi ja arste ja kaitsta teiste inimeste tervist, kellel seda võimalust täna ei ole. Eriti, kui ma mõtlen nende inimeste peale, kellel on kas kodus või tööl lapsed. Ka minul on. Minu lapsed ei saagi ju vaktsiini, sellepärast nendel kasutamiseks vaktsiine heaks kiidetud ei ole. See tähendab, et igal juhul on äärmiselt oluline, et riskid ka kodus oleks väiksemad, et iseennast ikkagi vaktsineerida kohe, kui see võimalus avaneb.

Minul avanes see võimalus sellepärast, et Afganistani Resolut Supporti külastada ei ole enam üldse võimalik. NATO ei luba sinna mitte kedagi, kes ei ole vaktsineeritud. Nii see võimalus täna siis AstraZeneca vaktsiiniga, mida hetkel kasutatakse ainult noorematele inimestele, aga tundub, et võiks kasutada ka vanematel inimestele. Tundub, et see otsus tuleb teha, kui seda saab teha. Seda mulle siis täna süstiti!

Vaktsineerimine ei tähenda, et kohe võiksite tööd jätkata nagu tavaliselt, pigem jätkub elu veel samal moel?

Ei, muidugi, see võtab nüüd aega paar nädalat kindlasti ja siis on vaja ju teha ka teine süst, aga see teine süst on nii-öelda vastuse tugevdamiseks, kaitse tugevdamiseks eelkõige. Samas, loomulikult midagi ei muutu selles mõttes, et edasi tuleb kanda maski, edasi tuleb kaitsta ennast ja teisi ja ka siis, kui ollakse täielikult vaktsineeritud, ka siis me täna teame, et osa inimesi siiski haigestub, nad ei põe raskelt. Aga hästi tähtis on teada seda, et mida me saame vaktsineerides, just selle, et ära jäävad väga rasked juhtumid. Põetakse, aga põetakse kergemalt. Milline on see tulevik ja kuidas me saaksime sellest haigusest päris vabaks, seda me ju hetkel ei tea.

Vaktsineerimise kohta on palju kriitikat. Kuivõrd tuleks sellega nõustuda?

Täna veel võib öelda, et kuna vaktsiini on ka vähe, siis see piirav logistika ei pruugi olla riigi sees. Aga kui me teame, et meile saabub ka märtsis juurde sedasama AstraZeneca vaktsiini, siis see küsimus ilmselt tekib.

Ma arvan, et on ruumi arutada, kas mitte usaldada erasektorit, nii nagu me vaatame siis kogu selles viiruskriisis, on ju üks asi, mis on laitmatult toiminud ja see on testimine tegelikult. On vaja olnud teha tuhat testi päevas, on need tehtud. On vaja 10 000 testi päevas, on need tehtud. Hea küll, järjekorrad on natuke pikemaks läinud siin ja seal, aga nad on saanud tehtud. Ma arvan, et sarnaselt võiks ka siin kaaluda, kas on võimalik kaasata meie erameditsiinisüsteemi, mis on näidanud, et nad suudavad oma läbilaskevõime teha tegelikult väga kiiresti niisuguseks, nagu meil on vaja. Ma olen väga tänulik nendele ettevõtjatele, kes on seda teinud, tihti ka isiklikke finantsriske võttes.

Aga päris üksinda riik, võimalik, et ei pea sellega tegelema. Aga muidugi on see valitsuse ja vastutavate ametnike otsustada. Minule lihtsalt tundub, et nii võiks proovida liikuma.

On väga euroopalik alustada üksikisiku vabadustest ja õigustest ning seejärel alles rääkida sellest, mida kriisiolukorras teha tuleb. Kui suurt vaktsineeritute hulka võiks nendes tingimustes loota?

Me ei saavuta nii kõrge loodusliku nakkuskordajaga viiruse puhul selle viiruse taandumist, kui me vaktsineerime liiga vähe inimesi. Kui siin on arutatud, et nende kiiresti levivate tüvede tõttu tuleb vaktsineerida 75 protsenti täisealisi, siis see peaks olema meie siht. Ja peame alati meeles, et meie hulgas on neid, kelle tervis ei võimaldagi vaktsineerida, ka neid tuleb ju kaitsta. Kahjuks see niimoodi on, me peame mõtlema, mis on meie õigused, vabadused, loomulikult, aga siis tuleb ka mõelda selle peale, kas võtta see vastutus ühiskonna ees.

Ja veelkord kordan, kõik vaktsiinid, mis Eesti turul on, hoiavad ära rasked kroonviirusesse haigestumise juhtumid. Nii et kindlasti on ju ka igal ühel, kes ennast vaktsineerib, siin oma kasu sees. Tegelikult ei tea ka nooremad inimesed, täies tööjõus inimesed, et see kindlasti mööduks neil kergesti, see viirus. Haiglad on täis keskealisi, raskete sümptomitega inimesi, kellel võib olla ka pikaajalisi tervisekahjustusi.

Vene keeles lisas president: kui võimalik, minge kindlasti vaktsineerima. "Teate, AstraZeneca vaktsiin on kõige sarnasem Sputnikule..."

Visiit Afganistani

Kaljulaid plaanib aprillis külastada Afganistani ning soovis selleks enda ja delegatsiooni liikmete vaktsineerimist.

"Arvestades visiidi toimumise olulisust Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisest seisukohast, palume teil erandkorras leida võimalus Vabariigi Presidendi ning teda antud visiidil saatva delegatsiooni (neli-viis inimest) vaktsineerimiskuuri alustamiseks selliselt, et vaktsineerimine oleks lõpetatud märtsikuu lõpuks," kirjutas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo pöördumises sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerile Maris Jessele.

Riisalo selgitab kirjas, et kohapeal tegutseva NATO missiooni väejuhatuse covid-reeglite põhjal on visiidi korraldamine Kabuli praktiliselt teostatav vaid delegatsiooniga, mille liikmed on 14 päeva enne visiidi algust läbinud vaktsineerimise.

"Praeguse seisuga on visiidi toimumine plaanitud aprilli esimesse poolde," lisas Riisalo.

Presidendi visiidil Afganistani on kavas arutada nii Afganistani kui ka NATO missiooni juhtkonnaga olukorda piirkonnas ning Eesti kaitseväe missiooni võimalikku jätkamist, öedakse pöördumises.

Eestil on kaitseministeeriumi andmeil praegu NATO juhitava väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support raames Afganistanis neljaliikmeline demineerimismeeskond, jalaväerühm koos toetuselemendiga, sõjaväepolitsei, tervisekeskuse meedikud ja staabiohvitser.