Madise: piirangutest möödahiilimine on ebaeetiline

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile antud intervjuus, et kuigi inimeste tuppa sulgemine valitsuse poolt oleks arusaamatu, siis piirangutest möödahiilimine on siiski ebaeetiline.
Milline on teie esimene kommentaar valitsuse kavadele panna Eesti täielikult lukku?
See on värske uudis ja vaja on vaadata neid analüüse, mille pinnalt järeldatakse, et praegu kehtivad väga karmid piirangud ei ole piisavad. Politsei on öelnud, et reididel olulisi rikkumisi tuvastatud ei ole. Tuleb arvestada, et üle 100 000 inimese on vaktsineeritud ja teadlaste hinnangul on üle 100 000 selle haiguse läbi põdenud.
Aga tuleb mõista, et valitsus ongi pandud raskesse olukorda, kuna avalik arvamus nõuab, et kohe tehtaks midagi jõulist ja nähtavat veel senisele lisaks. Küllap see on see alge. Ma väga tahaks loota, et need piirangud ei lähe veelgi kaugemale nendest, mida peaminister pakkus.
Ega palju enam nüüd üle ei jäägi, järgmine samm on otseselt inimeste liikumis- ja isikuvabaduste piiramine. Riik hakkab ütlema, mitu inimest võib ühes korteris olla ja millal sellest korterist võib väljuda.
Eesti taolises riigis inimeste sulgemine tuppa kevadel olukorras, kus meil pole inimesi tunglemas tänavatel, oleks täiesti arusaamatu tegu. Meil on ju avalikud üritused nagunii keelatud. Seda ei tehtud ka eriolukorra ajal, ja väga loodaks, et selleni ei minda. Mis puudutab salapidusid, salarestorane, kõike seda, mida me täissuletud riikides näinud oleme, siis loomulikult ei ole eetiline piirangutest mööda hiilida.
Valitsusjuht Kaja Kallas (RE) ütles, et täissulgemist on vaja teha, sest liikvel on koroonaviiruse niinimetatud briti tüvi, kusjuures ta tunnistas äsja ERR-ile antud intervjuus, et see vajab veel uurimist, kas viimaste nädalate viirusepuhangu taga on see tüvi või midagi muud. Kuidas saab selle alusel otsuseid ikkagi teha?
Olukord haiglates on väga keeruline. Valitsuselt oodatakse otsustavat tegutsemist. Avalikkus vist ei mõista lõpuni, et see olukord, milles me praegu oleme, otsustati jaanuaris. Näiteks siis, kui lapsed lubati kontaktõppele. See samm oli iseenesest õige, nagu näitas äsjane lugu ERR-is laste vaimsest tervisest, mis on probleem, kuna ollakse pikalt distantsõppel. Aga nakatumise kasvu nähti ette, kui lapsed lubati kontaktõppele tagasi. Lapsed on toonud viiruse koju, kust see levib edasi. Seda nimetataksegi eksponentsiaalseks kasvuks. Kõik piirangud, mis tehakse, annavad tulemuse alles mitme nädala pärast.
Kogu nakkusohtliku tegevuse ärakeelamine alates 21. veebruarist alles hakkab ennast näitama, möödunud nädalal lisandus terve hulk piiranguid ja nähtavasti tuleb sel nädalal veel juurde. Nende mõju näeme võib-olla kuu aja pärast. See on lihtne matemaatika. Kui on olnud selline kiire kasv, siis ei ole võimalik neid arvusid alla tuua.
Aga veelkord: siin tuleb väga täpselt vaadata põhjuseid, seoseid ja tagajärgi. Ja ka suhtuda positiivsete testide arvu ja muudesse näitajatesse mõistliku teadusliku kriitilisusega.
Poliitikud on asunud viimastel tundidel omamoodi võitlusesse, kes pakub rangemaid piiranguid. Jälle on kohal loomulikult Jüri Ratas (KE), kes tegi ettepaneku, et tööl võiks lubada käia ainult eesliinitöötajatel, teised peavad sulguma oma kodudesse. Lisaks nõuab ta eriolukorra väljakuulutamist. Seesama Jüri Ratas, kelle eestvedamisel jaanuaris piirangud leevendati. Kas praegu on aeg poliitiliste punktide noppimiseks?
Poliitikute üksteise ületrumpamine on õigusriikluse seisukohast murettekitav. Selge on, et nakkuse leviku vältimiseks vajalikud piirangud tuleb kehtestada, kuid mitte rohkem ega vähem, kui on vajalik. Ootame ära, mis otsus langeb.
Toimetaja: Aleksander Krjukov