Harris Interactive'i uuring näitab, et Prantsusmaa vasakpoolsed valijad ei koonduks enam peavoolukandidaadi ümber. Praeguse seisuga saaks Macron teises valimisvoorus 53 protsenti häältest, Le Peni 47 protsendi vastu, teatas The Times.

Prantsusmaa vasakpoolsed valijad on vihased, kuna peavad Macroni ettevõtlust pooldavat poliitikat arrogantseks. Selle tulemusena jääksid nad teises valimisvoorus erapooletuks, kui seal peaksid osalema Macron ja Le Pen.

"Vabariiklaste rinne, mis hoidis paremäärmusliku partei asutajat Jean-Marie Le Peni ja seejärel tema tütart Marine Le Peni presidendi ametikohast eemal, on tegelikult surnud," teatas Prantsusmaa ajaleht Liberation.

"Olen varem paremäärmuslaste vastu hääletanud ja seekord on see läbi," ütles üks vasakpoolne valija ajalehele.

2017. aastal koondusid sotsialistid ja radikaalsemad vasakpoolsed Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus Macroni taha. Selle tulemusena võitis Macron valimised, kus ta saavutas 66 protsendi suuruse toetuse. 

Pariisi sotsialistist linnapea Anne Hidalgo kutsus esmaspäeval vasakpoolseid hoidma Le Peni-vastast rinnet. 

"Le Pen on paremäärmuslik. Ma blokeerin alati paremäärmuslased, olenemata selle olemusest," ütles Hidalgo

Prantsusmaa vasakpoolse populistliku partei La France Insoumise esimees Jean-Luc Melanchon ütles, et keeldub teises voorus Macroni toetamast.

"Üks kandidaat (Macron) on täiesti ohjeldamatu, väga autoritaarne liberaal. Teine (Le Pen - toim) on traditsiooniline paremäärmuslane," teatas Melanchon.

Mõned Prantsusmaa peavoolu poliitikud on lubanud Macroni toetada järgmistel presidendivalimistel. Nende seas on ka Prantsusmaa ekspresident Nicolas Sarkozy.

Sarkozy tagasituleku lootused suurde poliitikasse kadusid eelmisel nädalal, kui talle määrati kohtunikule altkäemaksu andmise katse eest üheaastane vangistus.