Ajakirjanik Francois Bourmaud: Macron vastab murele islamismi tõusu pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Francois-Xavier Bourmaud. Autor/allikas: ERR

President Emmanuel Macroni ettepanekud vastavad hääletule murele radikaalse islamismi tõusu pärast Prantsusmaal, ütles rahvusringhäälingule Le Figaro ajakirjanik Francois-Xavier Bourmaud. Macronist raamatu kirjutanud poliitikaajakirjaniku sõnul on järgmiste Prantsusmaa presidendivalimiste kaalukauss poliitskaalal paremal.

Mida te arvate president Macroni ettepanekutest?

Seda on kaua ette valmistatud ja seda plaaniti esitleda aasta alguses, enne kui vahele tuli COVID-i kriis. See on tekst, mis vastab paljudele küsimustele, millele vastamisega on siiani vaeva nähtud. See vastab hääletule murele radikaalse islamismi tõusu pärast Prantsusmaal veidi rohkem kui kümnekonna aasta jooksul, mis valimistel viib Rahvusliku Liidu tõusuni ja väljendub tänaval samuti meeleavaldustes ja rahutuses, mis tõi kaasa kollased vestid. See seaduseelnõu ei vasta mitte üksnes islamiäärmuslusega seotud küsimustele, vaid üldisemalt küsimustele, mis on kerkinud viimase kümnekonna aasta või veel pikema aja jooksul.

Räägime neist ettepanekutest konkreetsemalt. Näiteks on siin plaan piirata välismaist mõju. Mida te sellest võimalusest arvate?

Need küsimused on ühiskonnas üleval olnud juba väga kaua aega ja tõepoolest on Prantsusmaal probleem välismaal hariduse saanud imaamidega, kes tulevad jutlustama prantsuse mošeedesse. Idee seisneb selles, et kontroll imaamide hariduse üle tagasi võtta, et sõnum, mida nad jumalateenistustel levitavad, läheks rohkem kokku vabariigi väärtustega. Idee on luua side, mida ei ole olnud, radikaliseerunud islamistide ja riigi vahel. Selle eesmärgini ei saa aga jõuda paari kuu või aastaga, vaid see võtab mitme põlvkonna jagu aega. On raske öelda, kas see on just praegu tõhus, aga igal juhul on see esimene kord, kui midagi sarnast proovitakse.

Või teised punktid, näiteks see, mis läheb vastuollu ilmalikkuse ja võrdsuse põhimõtetega, keelatakse, see võib olla näiteks religioonile vastav menüü või mis iganes, seda on väga raske rakendada.

Ilmalikkus on täielikult prantsuse eripära. Et mõista prantsusepärase ilmalikkuse omapära tuleb kuulata, mida Barack Obama ütles hiljuti USA ühiskonna kohta. Ta seletas, et USA oli esimene katse luua multikultuurset ühiskonda, kus erinevad kogukonnad elavad külg külje kõrval. Prantsusmaal on see vastupidi. Selle sätestab ilmalikkuse seadus. See tähendab, et usklik olemine peab jääma tahapoole kodanikuks olemisest. Religioossel praktikal ei ole kohta avalikus ruumis. See on täiesti erinev visioon, aga mis püüdleb sama asja ehk ühiskonnas koos eksisteerimise poole. Ma saan aru, seda et ilmalikkuse kontseptsiooni on raske mõista, kas eriti religioosse menüü osas?

Ma lugesin president Macroni kõnet Les Mureaux´s ja seal ta rääkis, et religioossed menüüd ei peaks olema sööklates.

Ma ei tea seda katkendit täpselt. Ma lugesin siseministri avaldust, kus ta rääkis supermarketite religioossetest osakondadest. Võib-olla see on see teema?

Selles kõnes rääkis ta religioossest menüüst ja näiteks eri aegadest basseinis meeste ja naiste jaoks.

See on tõepoolest olnud poleemika, mis juba aastaid peaaegu igal aastal üles tõuseb. Mõned linnad eraldavad ekstra aja basseinis burkinides naistele, kes ei taha ujuda koos meestega. See puudutab asja, mis ei lähe absoluutselt kokku ilmalikkuse põhimõttega. Avalikes kohtades ei tohi meestel ja naistel vahet teha. Avalikus kohas ei tohi tekitada religioossetele väärtusele põhinevaid reegleid. See poleemika tõuseb üles regulaarselt. See ei puuduta üksnes burkinisid, vaid tõepoolest ka religioosset menüüd koolis, halal menüüd sööklas näiteks, burkinisid rannas ja isegi märgilist pearätti, mille üle on Prantsusmaal vaieldud juba 30 aastat. See väljendub erinevates valdkondades. See küsimus ei ole reguleeritud ja see on alati toonud kaasa poliitilise vastuse, Mureaux kõne ja separatismi puudutav seaduseelnõu püüab anda vastuse ühiskonnas üleval olevatele küsimustele, mis loovad tugevaid pingeid.

Mis on teie hinnangul peamine probleem? Mõned inimesed ütlevad, et see on islamism, teised räägivad, et see on pigem radikaliseerumise ja sotsiaalsete probleemide nagu töötus ja vaesus küsimus. Milles seisneb teie hinnangul peamine probleem ja kus võiksid olla lahendused?

Tuleb eristada radikaalset islamismi ja islamit, mida järgivad moslemid, kes siin elavad. Üks probleeme ongi see, et radikaalne islam pakub tulevikuperspektiivi nende kodanike jaoks, kes vabariiki ei tunnusta. Neile, kes ei näe siin endal tulevikku või võimalust ühiskonnas edasi jõuda ja emantsipeeruda. Riik on nõrgenenud ja üks osa ühiskonnast pöördub äärmusliku islami poole, et näha edasi liikumise võimalust. Ja see on koht, kus riik ei ole vastanud. Seaduseelnõu islamismi ja separatismi kohta on suunatud ka sellele. See püüab pakkuda riiklikku perspektiivi kogu ühiskonnale, kus ei oleks kogukondi, kes tahavad luua oma tuleviku väljaspool vabariiki.

Võib-olla see sõda on juba kaotatud, sest Prantsusmaal on palju äärmuslasi?

Kui arvata, et sõda on juba kaotatud, ei oleks olnud Mureaux kõnet. Selle kõnega püüdis president märkida oma ametiaja pööret ja teha seda, mida nimetatakse vabariigi tagasivõtmiseks. See ei käi üksnes separatismivastase seaduseelnõu abil. See tähendab ka majanduse elavdamist. Emmanuel Macroni jaoks on see äärmiselt tähtis. Seda sama mõtet propageeris ka omal ajal Lionel Jospin, aga Macron teeb seda veidi teises võtmes. Kui võidelda töötusega, siis avab see ühiskonnas uusi väljavaateid ja võitleb automaatselt ka radikaliseerumisest tulenevate probleemidega. See on võitlus, mida ta alustas juba oma ametiaja alguses. Ta püüdis majandust jalule aidata kuni COVID-i kriisini ja nüüd on ta jõudnud justkui teise etapini, mis on võitlus radikaalse islamismi vastu. Aga ei ole alust arvata, et see sõda on juba ette kaotatud, selline mõtteviis ei vii meid edasi.

Kas võib öelda, et president Macron on oma poliitikas liikunud rohkem paremale ja teeb juba valimiskampaaniat?

Jah, muidugi, ta on näinud, et häälte varu, mida on võimalik püüda järgmistel presidendivalimistel, on paremal mitte vasakul. Sellegipoolest macronism püsib kahel jalal – parem- ja vasakpoolsel. Ta püüab mõnede ministritega liikuda rohkem vasakule, aga ta näeb, et paremal on suurem häälte varu. Kui rääkida pöördest paremale, siis viitavad sellele mitmed tema valitsuse ministrid. Näiteks siseminister Gerald Darmanin, kes toob separatismi ja islamismi seaduse valitsusse, siis tema roll selles valitsuses on tõepoolest kõnelda parempoolse valijaskonnaga ja nemad tagasi võita. Järgmiste presidendivalimiste kaalukauss on paremal, aga see oli nii ka eelmisel korral, kus vastamisi olid Emmanuel Macron ja Marine le Pen. Ühiskonnas on liikumised, mida on raske eirata. Nii et pööre paremale on peaaegu automaatne.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: