X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ratas: eriolukord oleks tugev sõnum

{{1615298040000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikute seas on neid, kes usuvad, et Eesti vajaks eriolukorda. Jüri Ratas (Keskerakond) usub, et eriolukord annaks tugevama sõnumi kriisi tõsidusest, Urmas Reinsalu (Isamaa) hinnangul oleks vaja tõhusamat juhtimisstruktuuri.

Seadus lubab eriolukorra välja kuulutada siis, kui ilma selleta pole hädaolukorda võimalik lahendada. Isamaa erakonna aseesimees Urmas Reinsalu usub, et see hetk oli käes juba mõnda aega tagasi.

"Olukord on nii katastroofiline, et see eeldab ka teistsugust riigi juhtimismudelit," rääkis Reinsalu ja selgitas, et eriolukorra puhul nimetab valitsus ühe inimese, kes võib ainuisikuliselt anda korraldusi kõigile asutustele. Läinud kevadel võttis selle rolli toonane peaminister Jüri Ratas.

"Niimoodi tekib väga selge käsuliin ja saab ka viivitamatult jõustada konkreetseid praktilisi samme," sõnas Reinsalu.

Ta tõi näiteks, et eriolukorra juht saab inimesi tööle kohustada. Samuti, et eilseks polnud 32 perearstinimistut veel vaktsineerimisega alustanud ja vaktsineerima ei kiputa ka nädalavahetustel.

"Eriolukorra juhi käskkirjaga on võimalik kehtestada tööde tegemine ja ka täiendavate inimeste suunamine sinna, kus on väga kriitiline mingisuguse eriolukorra lahendamiseks vajaliku töö tegemiseks," märkis Reinsalu.

 Ratas: piirangute pärast pole eriolukorda tarvis

Eelmisel aastal aastal muutis riigikogu põhjalikult hädaolukorra seadust ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS). Toonane peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas meenutas, et läinudkevadist eriolukorda välja kuulutades oldi õiguslikult hoopis teises olukorras, kui täna.

"Me ei saa selles mõttes neid olukordasid võrrelda," ütles Ratas. "Täna on valitsusel võimalus otsustada piiranguid hoopis tugevamalt, kui oleks see olnud toona tavaolukorras. Toona need võimalused puudusid."

Ratas usub, et puhtalt piirangute pärast poleks eriolukorda tarvis. Kõiki piiranguid, mida vaja, saab tema hinnangul kehtestada ka ilma eriolukorrata. "Ma arvan, et need piirangud, mida valitsus eile tegi, need on õiged piirangud. Ainult, need oleks pidanud tulema varem."

Reinsalu: eriolukord aitaks erapidude vastu

Urmas Reinsalu aga  märkis, et teadusnõukoda soovitas juba paar nädalat tagasi eraviisiliste kogunemiste piiramist. Seda nii, et korraga ei koguneks üle kuue inimese.

"Eriolukorra seadus sätestab, et inimeste viibimiskeeldu või kogunemisreegleid on võimalik määrata eriolukorra juhi korraldusega," sõnas Reinsalu.

Erapidude piiramist on proovinud paljud Euroopa riigid. Samuti on katsetatud komandanditundi, ehk öist liikumiskeeldu. Küll pole päris selge, kas selisteks piiranguteks ikka läheks eriolukorda tarvis. Reinsalu ütles, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse on jäetud ka üsna üldine paragrahv, mil lubab kasutada nii-öelda muid meetmeid.

Pevkur: poliitilise tahte taha eriolukord ei jääks

Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur ütles, et päris kõike ilma eriolukorrata siiski teha ei saa.

"Mis puudutab inimeste otsuseid liikumispiiranguid, siis teatud meetmete puhul tõepoolest peab olema välja kuulutatud eriolukord," ütles Pevkur, kuid lisas, et praeguste ega ka plaanitavate piirangute jaoks pole eriolukorda tarvis.

Samas kinnitas Pevkur, et poliitilise tahte taha eriolukorra väljakuulutamine kindlasti ei jääks.

"Kui nähakse, et teatud meetmete rakendamiseks on vajalik mingisugune juriidiline täiendav otsus, siis nii valitsus kui parlament on kindlasti nendeks otsusteks valmis."

Karilaid: enne eriolukorda ootame ära uute piirangute mõju 

Riigikogu õiguskomisjoni juht keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et enne eriolukorrale mõtlemist tasub ära oodata uued piirangud ja vaadata, kuidas need toimima hakkavad. Sarnaselt Pevkurile usub Karilaid, et eriolukord tasub välja kuulutada siis, kui ilma selleta midagi olulist tegemata jääks. Ta tõi näite, et eriolukorras saaks panna kohustusi erafirmadele.

"Siis peab ära näitama ka need praktilised kohad, mida see juurde annab," ütles Karilaid. "See tähendaks, et tänased meetmed on kuskil läinud tõrkesse ja näiteks koostöö erasektoriga ei toimi. Sellisel juhul oleks mõeldav rääkida eriolukorrast."

Lisaks tõhusamale juhtimismudelile ja suuremale vabadusele piirangute kehtestamisel kõlab poliitikute seas veel üks argument eriolukorra kaitseks. Jüri Ratas kordas üle, et eriolukord poleks mingi võluvits.

"Aga tervikpildis, ma arvan, ta on üks oluline osa, et saata ühiskonda signaal kõikidesse vanusegruppidesse, et olukord on kriisis, olukord on katastroofiline ja see puudutab kõiki," rääkis Ratas. "Nii et ma arvan, eriolukord oleks kõva signaal, et me kõik peame veel rohkem pingutama, veel rohkem vähendama kontakte."

Valitsuskommunikatsiooni tuleb parandada

Jaanus Karilaid jälle usub, et puht kommunikatsiooni pärast poleks eriolukorda tarvis.

"Osadel poliitikutel kindlasti see mõlgub peas, et eriolukord annaks vägevama tähenduse," märkis Karilaid. "Aga sellest olulisem on kaks asja. Esiteks, et saada aru olemasolevatest reeglitest ja teiseks, anda võimalikult kiiresti signaal, kuidas valitsus kavatseb kogu seda kahju kompenseerida."

Karilaid tõi näite eilsest, mil valitsus teatas, et muist kauplusi tuleb neljapäeval sulgeda.

"Näiteks helistas mulle Haapsalu santehnika kaupluse omanik ja küsis, et kui kuu aja jooksul torud lõhkevad, kuidas siis käitutakse? Ja kuidas palka välja makstakse," rääkis Karilaid. "Ma soovitaksin alitsusel olla täpsem ja arusaadavam oma kommunikatsioonis."

Ossinovski: esimese vea teises laines tegi juba Ratase valitsus

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski hinnangul tegi Jüri Ratase valitsus teise koroonalaine esimese suurema vea.

"Siis kui teadusnõukoda soovitas tegelikult teise laine alles alguses natuke rohkem täppispiirangui ja kiiremini sulgeda selleks, et hoida platoo madalal," ütles Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

Teise vea tegi Ossinovski sõnul Kaja Kallase valitsus, leevendades piiranguid, kui olukord oli stabiliseerunud, kuid nakatunute arv kõrge.

Ossinovski on kriitiline ka vaktsineerimise osas, kus peale tarneraskuste on tema sõnul ka korralduslikke probleeme.

"Esiteks omavalitsuste kaupa ebavõrdsus. Me teame, et vanainimeste hõlmatus vaktsiiniga mõnes vallas on kümme protsenti, teises vallas juba 40 protsenti," rääkis Ossinovski.

"Loomulikult seal on oma põhjused - perearstid ei tellinud piisaval ajal, mis iganes, aga me oleme objektiivselt mõnes vallas oma vanainimesed jätnud piisava kaitseta," lisas ta.

Kaja Kallase sõnul vaktsineerimise ühtlustamisega tegeletakse.

Toimetaja: Urmet Kook, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: