Teede ehitusse ja remonti läheb tänavu veerand miljardit eurot

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valmiv Väo ristmik Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

2+2 lõikude ehitamine jätkub tänavu nii Tallinna-Tartu kui ka Tallinna-Pärnu maanteel, ümber ehitatakse kaks suurt liiklussõlme, Väo sõlm Tallinnas ja Riia sõlm Tartus.

Mulluse 200 miljoni euro asemel on tänavune tee-ehituse eelarve 253 miljonit. Sellest 205 miljonit tuleb riigieelarvest.

Raha saab võrreldes mullusega enim juurde kruusateede muutmine tolmuvabaks, samas ehitatakse vähem uusi teid ning ka rekonstrueeritavaid teid on 20 kilomeetri võrra vähem (105 vs 125 km) kui eelmisel aastal.

Suurematest töödest jätkub Tallinna-Tartu maanteel Võõbu-Mäo 16 kilomeetri pikkuse 2+2 lõigu ehitus, mis peaks valmima järgmisel aastal. Samal maanteel jätkub Kärevere-Kardla viiekilomeetrise lõigu ehitus.

Suurtest liiklussõlmedest saab uue ilme Väo ristmik Tallinna piiril, mis ehitatakse kahetasandiliseks. Tartlaste rõõmuks hakatakse korda tegema ka Riia sõlme, kus koos kogujateede rajamisega läheb ehituse peale ligikaudu 31 miljonit eurot. Valmima peaks sõlme ümberehitus järgmise aasta lõpus.

Tallinna ringtee ümberehitamine 2+2 maanteeks läheneb lõpule ning viimasest lõigust Saue ja Keila vahel ehitatakse pool valmis järgmise kahe aastaga. Riigihange on välja kuulutatud, maksma läheb ehitus 28 miljonit eurot. Lõigul ehitatakse ka uus Valangu raudteeviadukt, vana lammutatakse.

Ida-Eestis saab sügisel valmis Tallinna-Narva maantee Sillamäe linnas asuv kolmekilomeetrine lõik.

Tallinna-Pärnu maanteel hakatakse neljarajaliseks ehitama järgmist lõiku, seekord läheb töösse kümnekilomeetrine lõik Pärnu ja Uulu vahel. Maksma läheb lõigu ehitus 46 miljonit eurot, valmima peaks see 2023. aastal.

Projektidest sahtel tühi

Transpordiamet kavatseb panna rohkem rõhku teede projekteerimisele, sest praegu on projektidest sahtel tühi, ütles transpordiameti peadirektor Kaido Padar. Järgmise kahe aastaga on kavas projekteerida 200 kilomeetri jagu teelõike. Sellest 110 kilomeetrit on juba projekteerimisel, tänavu alustatakse veel 83 kilomeetri projekteerimist. "See tähendab, et kahe aasta pärast on umbes 200 kilomeetri jagu teid, mida ehitada," ütles Padar.

Praegu on projekteerimisel näiteks üle 50 kilomeetri lõike Tallinna-Tartu maanteel ning üle 35 kilomeetri lõike Tallinna-Pärnu maanteel. Tänavu alustatakse kolme 2+2 lõigu projekteerimist Tallinna-Pärnu maanteel, kokku ligikaudu 35 kilomeetri rajamiseks.

Padari sõnul on plaanis tulevikus projekteerida korraga pikemaid lõike, senise kahe kuni viie kilomeetri asemel 10 kuni 20 kilomeetrit.

Maanteehoiuteenistuse direktor Raido Randmaa märkis, et töös on ka kriitikat pälvinud projekteerimistingimiste kaasajastamine.

Padar: PPP võiks läbi proovida

Kui eelmise valitsuse plaanidesse kuulus nii mõnegi 2+2 maanteelõigu ehitamine niinimetatud PPP projektina ehk avaliku ja erasektori koostöös, siis uue koalitsiooni plaanidesse see enam ei kuulu ning pilootprojektina plaanis olnud Libatse-Nurme lõiku PPP-na ei ehitata.

Padari hinnangul võiks PPP-d siiski kaaluda. "Libatse-Nurmega minnakse Euroopa Liidu ja riigi vahenditest edasi, kui lõplikud otsused tehakse. Transpordiametis me oleme seda meelt, et kogemuse mõttes peaksime mingi lõigu või silla või tunneli PPPP-ga ära tegema. (Transpordiameti) majas diskussioon käib ja laualt ei taha seda maha võtta," lausus Padar.

Padari sõnul tähendab riigi plaan ehitada suuremad maanteed aastaks 2030 neljarajaliseks, et aastas peaks teehoidu rahastama 400 miljoni euro eest. Viimastel aastatel on rahastus tõusnud, jõudes tänavu kahe ja poole saja miljoninini, kuid järgmistel aastatel peaks vähemalt teehoiukava järgi rahastamine hakkama hoopis vähenema. "Pole võluvitsa, aga teeme tööd, et rahastus oleks järjepidev, Kui me muudame teelõigu kaasaegseks, euroopalikuks muudame selle ka ohutuks ja päästame inimelusid," lausus ta.

Kokku tehakse tänavu ehitus- ja remonttöid rohkem kui 2000 kilomeetril riigiteedel, lisaks ehitatakse ümber liiklusohtlikke kohti ja sildu.

Katte saab 322 kilomeetrit kruusateid. Lisaks remonditakse 285 kilomeetrit kruusateid säilitusremondi meetoditega. Samuti remonditakse 1162 kilomeetrit kattega teid säilitusremondi ja 187 kilomeetrit taastusremondi meetoditega.

Teid rekonstrueeritakse 105 kilomeetrit. Lisaks on plaanis on likvideerida 57 liiklusohtlikku kohta ja remontida 20 silda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: