Nelery ema käib riigiga lapse nime pärast juba teist ringi kohut
Üks noor ema peab juba teist aastat Rakvere linnaga vaidlust, kas tema lapse nimi võib olla Nelery. Nüüdseks on kohtuvaidlus teist korda riigikohtus.
Kaks ja pool aastat tagasi emaks saanud Kadri Trilljärv valis lapsele nime hoolega. Tütre nime algus kattub isa omaga ja kuna nii vanaema kui ka tädi nimes on igrek, siis soovis pere Nelery nime kirjutada just võõrtähega.
"Kui ma seda nime guugeldasin, siis ma ka leidsin, et selline nimi on olemas. Ma ei näinud selles üldse probleemi," tunnistab Nelery ema Kadri Trilljärv.
Suur oli naise üllatus, kui Rakvere linnavalitsuses keeldus nime sellisel kujul registreerimast, viidates nime lõpus olevale igrekile. Argument, et samanimeline inimene on Eestis juba olemas, ei pädenud. Ka ei olnud abi võõrsil elavatest nimekaimudest, kelle olemasolust andsid tunnistust nende Facebooki kontod.
Eesti ametlikult ainus Nelery registreeriti samuti Rakvere linnavalitsuses. Toona, 25 aastat tagasi tema vanematel lapsele nime panemisel mingeid probleeme ei tekkinud. Aga nüüd on ajad muutunud.
Alates 2010. aastast kehtib nimeseaduse muudatus, mille järgi eesti nime kirjapilt peab vastama õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse nime kirjapilt aga asjaomase keele reeglitele ja võõrkeelse nime kandjaid peab maailmas olemas vähemalt üks.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhi Enel Pungase sõnul muudeti toona seadust, sest lastele hakati panema väga keerulisi nimesid, mida oli raske nii hääldada kui kirjutada. Kuna modellina tuntust kogunud Eesti ainus Nelery sai nime enne nimeseadust, siis tema olemasoluga ametnikud praegu ei arvesta.
"Tegelikult ei ole nii, et seadus ei luba igrekiga nimesid panna. Reegel on selline, et kõigepealt vaadatakse kas nimi on eestikeelne eestikeelsete tähtedega, siis ei ole üldse seda teemat et ei saa panna. Kui on näiteks igrek nimes, siis minnakse laia maailma ja hakatakse otsima, kas tegelikult elab selline inimene sellise nimega ja kui leitakse, et nimi on, mitte Facebookis, vaid päriselt, siis ei ole igreki panemises midagi halba," kinnitab Pungas.
Nii mõnigi vanem on Pungase sõnul vaat et Kurrunurruvuti saarelt nõutanud välja ainsa nimekaimu passikoopia, et lapsele soovitud nime saada.
Pungase sõnul Eestis leiduvate nimekaimude arvukust võõrtähtedega nimede puhul arvesse ei võeta. Aga väga levinud igrekiga naistenimede puhul üldiselt probleeme ka ei teki, juhul kui need on mujal maailmas laialt levinud, nagu näiteks Evelyn.
Tänaseks on Nelery kohtusaaga kestnud kaks aastat, pere on saanud võidu nii esimeses kui ka teises kohtuastmes, korra on vaidlus jõudnud ka riigikohtusse, kust see saadeti Tartu ringkonnakohtusse tagasi. Jaanuari lõpus langetaski ringkonnakohus uue otsuse, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava ning vanematel on õigus panna oma lapsele nimeks Nelery. Kohus leidis, et kuna igrek-lõpulised naisenimed on laialt levinud, siis kuuluvad need Eesti nimetraditsiooni. Ka on kohtu hinnangul kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et nimi Nelery on väga sarnane aktsepteeritud nimega Helery. Aga kohtusaaga sellega ei lõppenud.
"Ma mõistan selle teema emotsionaalsust ja inimlikult on mul muidugi sellest kahju, aga asi ei ole isikutes. Vaidlus on tekkinud nimeseaduse kohaldamise üle ja kuna see lahend jääb kohandama nimeseaduse rakendamist, siis oligi oluline riigikohtusse pöörduda," selgitab Rakvere linnapea Triin Varek.
Kuigi ametlikult vaidlustas Tartu ringkonnakohtu otsuse Rakvere linn, tunnistab linnapea, et oma osa on selles siseministeeriumil, kes õigusselguse huvides soovib saada kohtupretsedenti. Kui pere peaks ka riigikohtus võitma, tuleb Pungase sõnul hakata nimeseadust muutma.
"Iseenesest tundub see nimi täiesti võimalik nimi ja mõistlik, aga kui me võtame seaduse aluseks, siis seaduses on püütud kokku leppida see põhimõte, et eestikeelseid nimesid võib välja mõelda küll, aga uusi võõrkeelseid nimesid ei või välja mõelda," ütleb juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.
Võõrkeelseks muudab Nelery nime igrek, millel eesti keeles puudub kindel hääldus ja mida hääldatakse nimedes ja tsitaatsõnades, nagu happy hour, nii nagu vastavas keeles tavaks.
Ringkonnakohtu pakutavat lahendust lähtuda keelekasutuse heast tavast ei pruugi Pälli hinnangul olla hea lahendus, sest seda tava on raske defineerida. Nii võib tekkida olukord, kus üks ametnik lükkab nimekuju tagasi, aga teises omavalitsuses õnnestub see siiski registreerida. Pälli arvates oleks mõistlik nimeseaduse muudatus, mis lubaks nime panna ka juhul, kui nimekaim on Eestis juba olemas.
"Kui on pretsedent olemas Eestis, siis tundub see ebaõiglane, et mõni teine on enne nimeseaduse jõustumist sündinud ja teine on hiljem ja need on ebavõrdses olukorras," leiab Päll.
Nimeseaduse uut versiooni koostades oli see võimalus kõne all, kuid sellest siiski loobuti. Nii nagu ametnike jaoks, on ka Nelery ema Kadri Trilljärve jaoks asi muutunud põhimõtteliseks vaidluseks.
"Kui ma sinna kohtusse pöördusin, ega ma tegelikult ei pöördunud sinna mingite ootuste või lootustega, ma lihtsalt vaidlustasin selle nimeandmisakti, et saagu, mis saab," ütleb lapse Ema.
Esimene kohtuvõit andis enesekindlust juurde ja tänaseks on kohtus end ise esindav naine teemaga detailideni kurssi viinud ning valmis nimevaidlust jätkama ka Euroopa inimõiguste kohtus, mis Soome riigi ja ühe lapsevanema analoogses vaidluses andis õiguse perele.
"Miks ma seda nii hullult ajan, ongi see, et Eestis on üks Nelery olemas. Mul ei mahu see kuidagi pähe, et miks on nii, et temal võib olla, aga minul ei või olla," põhjendab Kadri Trilljärv.
Riigikohus otsustab märtsis, kas linnavalitsuse kaebus võetakse arutusele või mitte. 2,5-aastane Nelery elab aga seni riigi registrites edasi ametlikult nimega Neleri.
Toimetaja: Merilin Pärli