Kristiinest Lasnamäele Smuuli teeni sõitva reisirongi jaoks on vaja olemasolev raudtee rekonstrueerida, pikendada Smuuli teed pidi peaaegu Laagna teeni ning kavandada täiendavad jaamad.

Üks sellistest jaamadest saab olema Kristiine keskuse juurde kavandatav uhke reisiterminal, mille ehitamine läheks maksma kuni 55 miljonit eurot. Jaama ei ehitata vaid Kristiine-Lasnamäe rongi jaoks, sellest saab ümberistumisjaam. Suurt ühisterminali on plaanitud pikalt, kümmekond aastat tagasi korraldati ka arhitektuurikonkurss.

Eskiisi autorite hinnangul vajab tulevikus Tallinna olulisimaks reisikeskuseks muutuv Kristiine terminal aga teeinseneride konkurssi, sest see asub Eesti ühes tähtsamas liiklussõlmes. Sinna jookseksid kokku kõik tuleviku linnarongiliinid: Kristiine-Lasnamäe, Kristiine-Kopli, Kristiine-Balti jaam ning Kristiine-Pääsküla.

"Kristiine jaam kujundatakse tsentraalseks reisikeskuseks Tallinnas. Seal peatuvad kõik linnalähirongid ja enamus kaugronge ning tagatud peab olema hea ühendus teiste transpordiliikidega: trollid, bussid," märkisid nad.

Eskiisis pakutakse välja ka Kristiine keskuse laiendamine ja ühendamine jaamaga. Kristiine jaama loomine eeldab, et liikluslahendust vajab terve ala Taksopargi liiklussõlmest kuni Endla-Tehnika tänava ristmikuni. 

Kristiinest Ülemistele kuue minutiga

Kristiine-Lasnamäe rongiliinil, mille lõpp-peatus hakkab asuma Smuuli teel üsna Laagna tee lähedal, on kokku kuus peatust: Kristiine, Kitseküla, Zelluloosi, Ülemiste, Vesse ja Lasnamäe. Ülemistele jõuaks rong Kristiinest kaheksa, Lasnamäe peatusesse 12,5 minutiga. Ekspressrongi, mis sõidaks vaid Ülemiste ja Kristiine vahet ning vahepeatusi poleks, sõiduaeg oleks kuus minutit.

Rongide intervall liinil Kristiine-Ülemiste peaks liinil olema mitte üle veerand tunni, soovitavalt aga 10 minutit. Sama intervalli soovitavad eskiisi autorid ka teistele linnarongiliinidele: Kopli-Kristiine, Kristiine-Pääsküla ja Balti jaam-Kristiine. Kristiine-Lasnamäe rongil oleks intervall pool tundi.

Lasnamäe jaam on aga rongiliini käimapanekuks väga tähtis: sealses teeninduspiirkonnas on elanike arv ligikaudu 40 000, mis on konkurentsitult suurim elanike tihedusega teenindusala terves Eestis. Lasnamäe raudteejaam toimiks ümberistumisjaamana Laagna tee bussidele või trammile ning teenindaks kogu Lasnamäge.

Eskiisi järgi peab rongiliikluse kiirus olema konkurentsivõimeline, et inimesed rongi eelistaksid, selleks soovitavad autorid vähemalt 40 km/h.

Raudtee tunnelis Lasnamäe kanalini välja

Olemasolevast raudteest, mis liigub Lasnamäel paralleelselt Peterburi teega, ehitatakse edasi uus raudtee, mis jõuab välja mööda Smuuli teed peaaegu Laagna teeni ehk Lasnamäe kanalini.

Et raudteed Lasnamäele rajada, on vaja lammutada marsruudil asuvad tööstushooned.

Lasnamäe jaam on planeeritud Smuuli teele võimalikult lähedale Laagna teele. Et raudtee jaoks ei saa kasutada selle ajaloolist koridori ega kasutada Peterburi tee olemasolevat raudteeviadukti, on raudtee Smuuli tee piirkonnas kavandatud autotee alla tunnelisse. Tunnel kaevandatakse avatud meetodil.

Eskiisi autorid on ka Lasnamäe jaama kavandanud maa alla ning soovitavad peatuse potentsiaali suurendamiseks siduda jaam Lasnamäe kanalis liikuvate bussidega, et ümberistumine oleks võimalikult mugav.

Lasnamäe jaama kujundamiseks ja paremaks sidumiseks soovitatakse koostada inseneride või arhitektuurikonkurss.

Eskiisprojekti järeldus oli, et Lasnamäe reisiraudtee ning Kristiine ühistransporditerminali rajamine on tehniliselt teostatav.

Samal ajal valmis ka Kopli rongiliini eskiis. Idee panna rongid käima Koplist Lasnamäeni pole autorite sõnul aga mõistlik. "Tulenevalt liiklussagedusest ning sellest, et Kristiine-Balti jaam piirkonnas on raudteede ristumised samatasandilised, on vajalik minimeerida ristuvate rongimatkade arv. Sellest tulenevalt ei ole võimalik Kopli-Ülemiste otseliin," märkisid nad.

Käesoleva projektiga sarnaseid reisiraudteid rajatakse kaasajal mitmetesse Tallinna suurustesse linnadesse, kuna tegemist on kõige kiirema ühistranspordiliigiga linnas, märkisid autorid. Analoogsed projektid on näiteks Kehärata Helsingis või Citybanan Stockholmis.

Eskiisprojekti koostasid Reaalprojekt OÜ ja Estconsult Rail.

Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Kristen Michali sõnul tasuks projekti kaaluda.

"Ma kindlasti arvan, et selliseid asju tuleks arutada, sest kõik need on 5-10-15 aasta projektid ja tulevik on kvaliteetses linnaruumis, kus saab transporti ja likumisviise mugavalt vahetada transpordis," lausus Michal.