Samost, Kook ja Stamberg arutlesid, kuhu kadusid Keskerakonna vene valijad

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook ning sotsioloog Tõnis Stamberg arutlesid värskete erakondade toetusnumbrite üle ning leidsid, et Keskerakonna toetamises kõhklevad venekeelsed valijad otsivad erakonda, keda toetada.

Keskerakonna toetus on olnud hiilgeaegadel venekeelses valijaskonnas üle 80 protsendi, pikalt ka üle 70 protsendi ja viimastel aastatel kindlalt üle 60 protsendi. Kuid tänavu jaanuaris langes see pärast valitsusvahetust 43 protsendile. Märtsis oli Keskerakonna toetus muukeelsete valijate seas 44 protsenti ehk erakonnal ei ole õnnestunud seda uuesti tõsta.

Urmet Kook tõi uuringutulemustest välja, et ehkki need näitavad erakondade toetusi riigikogu valimiste kontekstis ja neid ei saa üks-ühena üle kanda kohalikele valimistele, on selgelt näha aasta alguses alanud Keskerakonna toetuse langus venekeelsete valijate seas. See vaatab vastu ka erakonna langenud toetuses Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Kook ütles, et Ida-Virumaal on see seletatav erakonna sõnumitega energeetika teemal, mis on kohalikke ärevile ajanud ja ka erakonna enda kaua aega kestnud organisatoorse segadusega seal piirkonnas, mis nüüd on küll korda saamas. Kook küsis teistelt saates olijatelt, millega nad seletavad Keskerakonna alla jäämist Reformierakonnale ka Tallinnas?

Stamberg tõdes, et see on suur küsimärk ja meenutas Mart Helme ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" öeldut, et Keskerakond on reetnud oma valijad, partnerid ja partei. "See kõik mõjutab toetust ja neid uudiseid loeb ka vene elanikkond. Nad saavad aru, et Keskerakond ei ole sellisel viisil enam nende selja taga, nagu nad olid enne," kommenteeris Stamberg.

Samost küsis, miks ei paista uuringutest järjest süveneva tervishoiukriisi mõju. "See ei tundu ühegi erakonna toetusnumbrites kajastuvat," sõnas ta.

Samost viitas, et kriisijuhtimisega tegeleva Reformierakonna toetus on pigem kasvanud. Ta märkis, et kaudsed tõendid viitavad sellele, et venekeelsete seas on koroonaviirus oluliselt laastavamat tööd teinud ja loogiline oleks eeldada, et see võib kajastuda ka nende meeleoludes.

"Mingis kriisis see vene valija eeldab, et kuskil on kõva sõnumiga tugev liidrifiguur. Kas Mihhail Kõlvart on olnud liidripositsioonil? Ta on küll nähtav olnud aga reaalne kriisijuhtimine käib valitsuse tasandil," ütles Samost.

Koogi sõnul ei ole Kõlvart pealinnas tugevat kriisijuhtimise initsiatiivi võtnud ja pigem on vene valijaskonnale saadetud sõnumid tulnud kas liiga hilja või olnud vastuolulised.

"Näiteks tähistati veebruaris massiivselt Hiina uusaastat, millega saadeti sõnum, et koguneda on igati lubatud. Või ühistranspordis maski kandmine ja sellest kohustusest kinni pidamine - sellega hakati tegelema selgelt liiga hilja."

Ta lisas, et Eestis on maad võtmas ka teatud poliitkorrektsus, kus ei tohi justkui välja öelda, millistes elanikkonnarühmades ja miks koroonaviirus rohkem levib.

"Minge koroonavald.ee veebilehele ja seal näete, millistes Tallinna linnaosades või millistes Eesti omavalitsuses arvuliselt enim nakatunuid lisandub. Aga kui Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ütleb välja, et statistiliselt keskmine koroonahaige on keskealine vene naine, siis hakkab Lasnamäe linnaosavanem teda selle eest avalikult noomima. Kuid kas probleemi juur on Adlase sõnastus või see, mida linnapea või linnaosa vanem ise on teinud, et viiruse levikut peatada."

Stamberg märkis, et väga suur osa venekeelsest elanikkonnast töötab tööstussektoris. "Seal levib ka viirus paremini ja see mõjutab otseselt sissetulekuid. Lisaks tulevad vastandlikud sõnumid Vene meediast," sõnas Stamberg.

Samost lisas, et vaadates Venemaa televisiooni, võib jääda mulje, et seal riigis koroonat ei olegi. "Siis tekibki inimesel  tunne, et kuidas meie riigis nii palju hullem olukord on?"

Saates osalised tõdesid ühiselt, et Keskerakonna liidrid ei ole kriisis end oluliste mõjutajatena venekeelsete valijate seas näidanud.

Samost pakkus, et muutuse Keskerakonna toetuses üldisemalt võib tuua Jüri Ratase saamine riigikogu esimeheks. "Kindlasti Ratas saab rohkem meedia tähelepanu kui ta sai  vahepealsel ajal," ütles Samost.

Kook lisas, et vaadates Ratase viimaseid intervjuusid tundub Keskerakonna esimehel olevat mingi teine siht, viidates presidendivalimistele.

Saates osalejad tõdesid, et kui Ratas peaks otsustama presidendiks kandideerida, siis võib ta kaugeneda erakonnajuhtimisest, mis tooks kaasa juhiküsimuse erakonnas.

Samosti sõnul on huvitav ka see, kuidas mõjub Kaja Kallase haigestumine Reformierakonna toetusele. "Teiste riikide kogemusi vaadates, on see kasuks tulnud. Ka Donald Trumpile ja Boris Johnsonile tõi koroonasse haigestumine kaasa toetuse tõusu," sõnas Samost.

Urmet Kook rõhutas, et see jutt ei ole üleskutse poliitikutele endale koroona hankida ja nii kaastundehääli korjata.

Rääkides Isamaa toetusest arvas Samost arvas, et pensionireformi täide viimine ei too Isamaale kaasa toetuse tõusu.

Eesti 200 15-protsendist toetust pidas Kook väga heaks tulemuseks, sest sarnase valijaskonnaga Reformierakonna võimule saamine võis ennustada Eesti 200 toetuse langust.

Stamberg pakkus, et tekkinud on hulk inimesi, kes igal juhul valivad Eesti 200.

Kook viskas õhku küsimuse, kas enne järgmisi, vähem kui kahe aasta pärast toimuvaid riigikogu valimisi on võimalik veel mõne poliitilise jõu tekkimine.

Stamberg ega ka Samost seda võimalust väga ei näinud.

"Kui tekiks suuremat sorti üldrahvalik protestiliikumine, siis on see võimalik, aga praegu ma seda ei näe," sõnas Samost.

Samast nentis ta, et mitmetes Lääne-Euroopa riikides võtab piirangute vastane hoiak järjest enam poliitilist vormi. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: