"Komisjon vaagis eile õhtul toimunud koosolekul pikalt nii Euroopa Ravimiameti esialgseid uurimise tulemusi kui ka nakkusolukorda Eestis. Meie eksperdid lähtusid soovituses nii Euroopa ravimiameti avaldatud andmetest kui sellest, et Eestis on praegu esmatähtis kaitsta vaktsineerimisega ennekõike üle 60-aastaseid inimesi, kellel on suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt ning vajada haiglaravi," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse.

Jesse sõnul käivad alates neljapäeva õhtust arutelud kõigis Euroopa riikides ja paljud neist on kujundamas oma seisukohti lähipäevil. "Mõistagi jälgime ka teistes riikides toimuvaid arutelusid ja otsuseid," lisas ta.

Märtsis teatati mitmes riigis noorematel inimestel 7-14 päeva pärast AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist esinenud trombotsüütide vähesuse ja raske tromboosi koos esinemisest. Üle 60-aastastel selliseid tromboosijuhtumeid ei esinenud.

Euroopa ravimiameti teatel ei ole aga AstraZeneca vaktsiin seotud trombemboolia suurema tekkeriskiga. Trombemboolia kõrvaltoimeteatiste arv on oluliselt väiksem, kui selle eeldatav esinemissagedus vaktsineeritutega sarnases vanuses elanikkonnas.

Komisjon märkis ka, et koroonaviirusesse haigestumisel suureneb tromboosirisk oluliselt.

Ekspertkomisjon teatas, et arvestades, et Eesti vaktsineerimiskava kohaselt tuleks esmajärjekorras vaktsineerida vanemaealisi ja riskirühmi ning haiglaravi vajavad koroonaviiruse tõttu peamiselt üle 60-aastased inimesed, tuleks lähinädalatel jätkata AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist just vanemaealiste seas.

Ekspertkomisjoni liikme, professor Irja Lutsari sõnul pole samas AstraZeneca vaktsiin vastunäidustatud ka noorematele.

"Kui inimesed tahavad, siis keelatud ei ole. Need on väga harvad juhtumid, aga kogu komisjon leidis, et me peame Eesti rahvaga olema ausad ja rääkima seda, mida me praegu teame. /.../ Kui teadmisi juurde tuleb, eks me siis muudame oma soovitusi. Me saame väga hästi aru, et see ajab inimesed segadusse. See on täitsa õige, aga ongi väga segane aeg," ütles Lutsar "Aktuaalsele kaamerale".

Komisjon soovitab pärast AstraZeneca koroonavaktsiini saamist jälgida oma tervist 14 päeva jooksul ning arsti juurde tuleks pöörduda kohe kui tekib hingeldus, rindkere- või kõhuvalu, jäseme turse või jahedus, tugev peavalu või ähmane nägemine, püsiv veritsus, väikesed verevalumid või verevillid nahal.

"Kõik need juhtumid on juhtunud 10 kuni 14 päeva pärast vaktsiinidoosi. Need, kel see aeg on möödas, võivad ennast täiesti rahulikult tunda. Need juhtumid on olnud üliharvad. Teised peavad oma tervist jälgima ja kui tekivad väikesed täpid, siis tuleb kohe arstide poole pöörduda," selgitas Lutsar.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.