"Statistikaameti andmed näitavad, et kuigi majandusmõjud on osutunud kriisi algfaasis kardetust märkimisväärselt väiksemaks, tuleb siiski leppida, et 2020. aastal oli majanduskasv negatiivne ehk kasvu asemel majandus langes 2,9 protsendi võrra. See tähendab, et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 miljardit eurot väiksem kui kriisieelsete prognooside põhjal võinuks oodata," tõdeb Varblane.

Ta toob välja, et 1,57 miljardit eurot on ligi kaks ja pool korda suurem summa, kui on Eesti riigikaitse kulutused 2021. aastal (645 miljonit eurot) ning enam kui viis korda suurem teadus- ja arendustegevuseks (282 miljonit) planeeritud summast käesoleva aasta riigieelarves.

Töötuid prognoositust üle 10 000 rohkem

Varblane märgib oma pikemas ülevaates, et kui 2019. aastal oli Eesti registreeritud töötuse määr 5,0 protsenti, mis tähendas 32 124 töötut ning erinevate asutuste prognoosid hindasid, et see võiks jahtuva tööturu tõttu kasvada ning olla 2020. aastal keskmiselt 5,7 protsendini, siis tegelikkuses oli 2020. aasta lõpus registreeritud töötuid 53 794 ning aasta keskmiseks töötuse määraks kujunes 7,3 protsenti. "Seega oli töötuid aasta lõikes prognoosituga võrreldes üle 10 300 ehk umbes Paide linna elanike arvu jagu enam," kirjutas ekspert.

Eelmise aasta normtöötundide arvu - 2015 tundi - aluseks võttes on Eesti ühiskonnana jäänud viiruskriisi tõttu ilma 20,8 miljonist töötunnist. "Need on töötunnid, mis on jäänud uue väärtuse loomiseks kasutamata. Tegelikkuses on see number veel märkimisväärselt kõrgem, sest lisaks töötutele tekkis kriisi tõttu ka vaeghõivatuid ehk inimesi, kes olid sunnitud töötama soovitust väiksema koormusega," tõdes Varblane.

Ekspert märkis, et kriisi mõju ei kajastu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas, kuid toimetulekutoetuste saajate arvu vähenemine on eelmisel aastal olnud märkimisväärselt aeglasem kui varasematel aastatel. "Võib arvata, et kriisi mõjud ei kajastu veel inimeste toimetulekus, osalt ka seetõttu, et töötukassa pakutav töötuskindlustushüvitis ja teised toetused on aidanud inimestel siiamaani mõistlikku elatustaset säilitada. Samuti on olnud võimalik kasutada eluasemelaenude maksepuhkusi ning seda võimalust on kasutatud suhteliselt agaralt," kirjutas ta.

Küll aga näitab suurenenud ebakindlust tuleviku ees tarbijate kindlustunde indikaator, mis on pikaajalisest keskmisest ligi viiendiku võrra madalamal. Seejuures erineb kindlustunne väga selgelt erinevates sissetulekugruppides – kõige madalama kvartiili kindlustunne on peaaegu kaks korda madalam kui kõige kõrgemal.

"See peegeldab kriisi erinevat mõju erinevatele ühiskonnagruppidele, võitjate ja kaotajate teket ja ebavõrdsuse süvenemise ohtu. Sissetulekute ebavõrdsust paremini hindava suhtelise vaesuse näitajaid ei ole veel 2020. aasta kohta avaldatud, kuid arvatavasti kannab see sama sõnumit," märkis Varblane.