Leebumine rohepoliitikas: biomassist energiatootmine on nüüd jätkusuutlik

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Murdunud puu. Autor/allikas: ERR

Euroopa Komisjon otsib kokkulepet küsimuses, missugune investeering on roheline ja missugune mitte. Võrreldes läinudaastase seisukohaga on komisjon leebemaks muutunud ning näiteks biomassist energia tootmist loetakse nüüd jätkusuutlikuks.

Läinud aastal lepiti Euroopa Liidus kokku üldised tingimused, kuidas eristada jätkusuutlikke ehk rohelisi tegevusi nendest, mis ei ole rohelised.

"Meie eesmärk oli, et me anname investoritele sellise ühise arusaama, mida nad saavad kasutada, kui nad investeerivad projektidesse ja majandustegevustesse, et kuidas see tegelik kliimamõju seal on," selgitas Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela.

Praegu kasutavad pangad ja investeerimisfondid erinevaid näidikuid. See tähendab, et üks pank võib mõnda tegevust pidada roheliseks ja sellesse investeerida, samas kui teine pank ütleb, et tegemist on rohepesuga ning laenu ei anna. Euroopa Liit loodab pakkuda universaalset tööriista.

"Ja praegu komisjon töötabki konkreetsete tehniliste kriteeriumite kallal, kuidas määrata kindlaks, millised majandustegevused vastavad igale tehnilisele eesmärgile," rääkis Loonela. "See töö, mis meil praegu käib, on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kriteeriumite kohta."

Lisaks pankadele peaks loodavaid kriteeriume järgima ka liikmesriigid. Uue perioodi eurorahadele on seatud kindlad tingimused, kui suurt osa toetusest tuleb kasutada rohepöördeks.

"30 protsenti 1,8 triljonist järgmise seitsme aasta jooksul läheb kliimaga seotud kulutusteks. Kui me vaatame eraldi taastefondi 670 miljardit eurot, siis sellest läheb kliimaga seotud kulutusteks kolmkümmend seitse protsenti," märkis Loonela.

Esialgse jaotuse, mis on roheline ja mis ei ole, saatis komisjon liikmesriikidele läinud aasta novembris. Üsna kiiresti järgnes sellele paljude riikide kriitika.

Näiteks kümme riiki, teiste seas Poola ja Bulgaaria teatasid, et neile ei meeldi ranged reeglid gaasielektrijaamadele. Roheliseks loeti investeeringud ainult sellistesse gaasijaamadesse, mis heidavad iga kilovatt-tunni energia kohta õhku kuni sada grammi süsihappegaasi ekvivalenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et komisjoni finantsreeglid ei tohiks segada olulisi investeeringuid energeetikasse.

"Ma juhin tähelepanu, et see on ikkagi rahanduse määrus. Meile on oluline, et säiliks printsiip, et energiapoliitikat kujundatakse ikkagi energiaregulatsioonidega," rääkis Tatar.

Tatar selgitas, et Eestile tegi muret novembris saadetud dokumendi see osa, mis puudutas biomassi põletamist.

"Ka seal kippus see dokument kaugemale minema sellest, mis seni oli Euroopa Liidus energiapoliitikas kokku lepitud," märkis Tatar.

Tatar lisas, et novembrikuises dokumendis kirjeldati biomassi kui üleminekukütust ehk midagi, mille kasutamise peaks ühel hetkel lõpetama.

Märtsi alguses saatsid Eesti ja veel üheksa metsarikka riigi ministrid Euroopa Komisjonile kirja, kus märkisid, et senised Euroopa Liidu kokkulepped pole bioenergeetikale niisuguseid tingimusi seadnud.

Timo Tatar rõhutas, et komisjoni eesmärk on aidata pankadel hinnata, kui suur osa nende laenuportfellist saab lugeda nii-öelda tulevikukindlateks ja kui suurt osa riskantsemateks investeeringuteks.

"Ja kui seal pannakse uks kinni või jäetakse üksnes irvakile teatud investeeringutele, millel on erinevate riikide rohepöördes oluline osa, siis ta hakkab pärssima seda, milleks kogu taksonoomia ellu kutsuti, ehk et suunata vahendeid ennekõike nende plaanide finantseerimiseks, mis aitavad rohepööret teha," selgitas Tatar.

"Võime sattuda olukorda, kus me tammume paigal kogu rohepöördega, kuna me oleme seadnud endale liialt kõrged või ebarealistlikud nõudmised."

20. märtsil saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele uue dokumendikavandi ja selles on reegleid pisut leebemaks tehtud.

"Bioenergeetika osas on tõesti metsarikastele riikidele vastu tuldud. Bioenergeetikal nähakse tulevikus samasugust rolli, kui teistele taastuvenergia allikatele. Eeldus on muidugi, et ta on säästlikust metsast võetud," ütles Tatar.

Reutersi väitel on vastu tuldud ka nendele riikidele, kes soovivad senised söe- või tuumajaamad osaliselt gaasielektrijaamadega asendada. Ehk keskkonnasõbralikeks loetakse investeeringud sellistesse gaasijaamadesse, kust ühe kilovatt-tunni toodetud energia kohta paiskub välja kuni 270g CO2-e ekvivalenti.

Siiski lisati dokumendis, et niisugused gaasijaamad peaks valmis saama 2025. aastaks. Hiljem valminud jaamadele kehtiksid rangemad reeglid.

Vivian Loonela sõnul mõistab Euroopa Komisjon, et riigid, mis kasutavad energiatootmiseks peamiselt kivisütt, vajavad kiireid alternatiive. Siiski rõhutab ta, et ka laupäeval välja saadetud dokument oli alles kavand.

"Et sellistes küsimustes vaadatakse erinevate asendustegevuste poole, see on loomulik," sõnas Loonela. "Aga mis seal lõpuks täpselt kokku lepitakse komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel ehk millised need kriteeriumid on, selle me peame jätma veel ekspertidele arutamiseks."

Loonela sõnul on Euroopa Komisjon võtnud eesmärgiks, et lõplik dokument valmiks hiljemalt aprilli lõpuks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: