Analüüs: Soome liikumispiiranguteni viis osa elanike allumatus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Politseipatrullid Helsingi kesklinnas. Autor/allikas: Silja Viitala / Yle

Soome valitsuserakonnad on kokku leppinud riigisisestes liikumispiirangutes. Kuid miks ja kuidas Soomes niivõrd põhimõttelise põhiõiguste piiramiseni jõuti?

Liikumispiirangud tähendavad põhivabaduste olulist piiramist. Neid on siiski kerge rikkuda ja raske valvata. Artikli lõpust võib lugeda, mida need endast täpsemalt kujutavad.

Kuigi Soome ametlik nakatumisnäitaja on praegu 173, on piirkondlikud erinevused küllaltki suured. Näiteks pealinnas Helsingis on näitaja 483, naaberlinnas Vantaal 431 ja ülikoolilinnas Turus 415.

Viimase kahe nädala jooksul on Soomes tuvastatud tuhatkond nakatunut rohkem kui kahe varasema nädala jooksul. Koroonaviirus levib kõige rohkem 20-29- ning 30-39-aastaste hulgas.

Kohati on 80-90 protsenti tuvastatud nakatumistest põhjustanud mõni varasemast kergemini nakkav Covid-19 tüvi.

Soome terviseamet ongi hoiatanud, et ilma lisapiiranguteta ootaks Soomet Eesti saatus. Terviseamet pooldab liikumispiiranguid ja leiab, et ainult vaktsineerimise, kõrge nakkusriskiga siseruumide ajutise sulgemise ning maskikandmise kohustusega pole võimalik epideemia plahvatuslikku laienemist riskipiirkondades ära hoida.

Ameti seisukohal on valitsuserakondade otsusele suur mõju hoolimata sellest, et seoses kohalike valimiste edasilükkamisega sattus terviseameti mudelarvustuste usaldusväärsus küsimärgi alla. Kui valimiste edasilükkamine oli juba otsustatud, selgus nimelt, et prognoos kuni 11 000 igapäevasest nakatunust aprillikuus oli vaid mõtteharjutus.

Erapidude ja külaskäikude vastu

Kui liikumispiirangute eelnõud hoolega vaadata, torkab silma, mida sellega tegelikult lahendada püütakse.

See on probleem, mida üldkasutatavate ruumide sulgemisega või kogunemispiirangutega pole võimalik lahendada - eraviisilised kohtumised.

Koduseinte vahel või mujal erapindadel toimuvad külaskäigud ja peod on tekitanud koldeid nii Uusimaa maakonnas, Turu linnas aga ka Lapimaa suusapiirkondades.

Kuna neid keelata pole seaduslikult võimalik, lähenetakse asjale teistpidi - püütakse takistada inimesi nendele jõudmast.

Valitsuse eesmärk on seega anda politseile seaduslik alus takistada eraviisilisi kogunemisi, maskide kandmisest kõrvalehoidmist ning muud ohutusmeetmete eiramist. Terviseameti hinnangul vähendaks liikumispiirangud inimestevahelisi füüsilisi kontakte 25 protsenti. Sellega oleks võimalik võita piisavalt aega piisavalt suure hulga inimeste vaktsineerimiseks.

Vastasel juhul, leiavad nii terviseameti terviseturvalisusjuht Mika Salminen kui ka peaminister Sanna Marin, ähvardab tervishoiusüsteemi ülekoormus.

Opositsioon nõuab pigem kinniseid piire

Soome valitsus annab liikumispiiranguid puudutava eelnõu juba neljapäeval parlamendile üle. Liikumispiirangud peaks jõustuma "võimalikult kiiresti" ning kestma esialgsetel andmetel 14. maini.

Erinevalt aastatagusest eriolukorra kehtestamisest ning Uusimaa maakonna isoleerimisest ei toeta Soome opositsioonierakonnad seekord valitsuse kava.

Paremtsentristliku koonderakonna Kokoomuse juht Petteri Orpo pole enda sõnul veendunud, kas liikumispiirangud on just praegu proportsionaalne ning hädavajalik meede. Tema hinnangul vajaks Soome eelkõige maskikandmise kohustust, veel rangemaid piiriületuspiiranguid ning kogunemispiiranguid.

Põlissoomlaste jaoks on kõige olulisem piirid kinni panna. See-eest maskikandmise kohustusele on rahvuskonservatiivne erakond vastu.

Ettevalmistamise dokumendid salajasteks

Soome liikumispiirangute kõige raskem osa on nendest kinnipidamise kontrollimine, millele juhtis tähelepanu ka ajaleht Helsingin Sanomat oma neljapäevase numbri juhtkirjas.

"Liikumispiiranguid on kerge rikkuda ja raske kontrollida. Seetõttu saabki nende edukus põhineda vaid kodanike usaldusel otsuste ja otsustajate vastu, kuid just seda hakkab praegu nappima," kirjutas leht.

Ajaleht kritiseerib ka asjaolu, et riigikantselei on otsustanud märkida liikumispiirangute ettevalmistamisel kasutatud dokumendid salajasteks, kuigi üldiselt peaks eriolukorraks valmistumist puudutavad materjalid avalikud olema.

See ei lisa kodanike piirangukuulekust.

Mida ei tohiks ja mida tohiks Soomes teha?

Liikumispiirangud jõustuks valitsuse eelnõu kohaselt neljas linnas: Helsingis, Vantaal, Espoos, Kauniainenis ja Turus. Lisaks neile kehtestataks ka maskikandmise kohustus.

Lahkumine alalise elukoha õuealalt oleks keelatud, välja arvatud:

  • esmatarbekaupade kauplusse
  • apteeki
  • bensiinijaama
  • panka
  • postkontorisse
  • ravi-, tervishoiu- ja hooldusasutusse
  • tööasjus
  • lasteaeda, kooli või kõrgkooli
  • ajateenistusse
  • lähedast inimest hooldama
  • matustele
  • kohtuma enda mujal elava alaealise lapsega
  • kohtuma enda mujal elava püsipartneriga
  • eraviisilisele kohtumisele koguduse hingehoidjaga
  • endale kuuluvale kinnistule või liikumisvahendi juurde
  • lemmiklooma eest hoolitsema.

Alla 13-aastased lapsed tohiksid mängida välitingimustes ning lapsevanemad tohiksid nende järele valvata.

Välitingimustes tohiks tervise edendamise eesmärgil liikuda koos maksimaalselt kahe inimesega.

Liikumispiirangute kontroll jääks politseile, kaitsejõududele pole plaanis abipalvet esitada. Politseile võiks põhjenduse oma liikumise kohta esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Politsei valvaks liikumispiiranguid ööpäevaringselt. Maski mittekandmise eest on ette nähtud 40-eurone trahv.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: