"Pealtnägija" sukeldus internetis toimuvasse uimastiärisse

Foto: ERR

Eestis on mitu salajast kokku ligi 10 000 liikmega suhtlusrakenduse gruppi, kus käib elav uimastiäri. Paljud usuvad foorumite krüpteeritust niivõrd, et jätkavad tegevust otse politsei nina all. Enne politseioperatsiooni avalikustamist võimaldas politsei "Pealtnägijal" nelja foorumiga liituda, et oma silmaga seal toimuvat jälgida.

"Baar", "Must turg" ja "Aitan, millega saan" – selliseid nimesid kannavad kinnised grupid Telegrami suhtlusrakenduses, kuhu kuulub vähemalt 10 000 kasutajat ja kus käib üha suurem osa Eesti uimastiärist. Narkoäri kolis tänavatelt just sellistesse foorumitesse, sest kasutajad usuvad, et need on jälgitamatud.

Möödunud aasta augustis pidas politsei ühes Tallinna tanklas kinni 38-aastase Victori. Victor oli parajasti enne tankimist kütuse eest maksmas. Silmanurgast vilksamisi politseid nähes viskas ta välkkiirelt prügikasti kotikesed ja püüdis minema spurtida. Need kotikesed osutuvad hiljem amfetamiiniks.

Vene passiga Lasnamäe narkoärika maha jooksmine ei ületanud toona uudiskünnist, kuid tegelikult oli Victor järjekordne diiler, kes ajas äri krüpteeritud suhtlusrakenduse kinnises grupis, aga sellest hoolimata ära nopiti. Politsei istus varjatult salajastes rakendustes, kaardistas tegelasi ja seoseid ning realiseeris infot algul mitu aastat ilma suurema kärata. 

"Nii kui me nägime, et sotsiaalmeedia muudes valdkondades hakkas tugevalt tooni andma, siis oli ka teada, et järgmine samm uimastikuritegevuses on ka sotsiaalmeediasse eriti noorte hulgas ja loomulikult pidime ka meie sinna kaasa minema," rääkis Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Rait Pikaro.

Suhtlusrakendus Telegram loodi 2013. aastal. Platvorm reklaamis end täiesti pealtkuulamiskindlana ja sai üsna ruttu kurikuulsaks, sest seda kasutasid teiste seas konspireeritud suhtluseks terroristid. Mitme riigi õiguskaitse ja luureteenistused nimetasid Telgrami otsesõnu terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse soodustajaks. Paljudele mõjus aga jutt, kuidas isegi ISIS seda kasutab, hoopis reklaamina. Seetõttu on täna selle suhtlusäpi 200 miljoni kasutaja hulgas ka suur hulk eestimaalasi, kellest paljudel ajada valgustkartvaid asju. Näiteks tekkis viimastel aastatel umbes 20 suuremat gruppi, kus aetakse peamiselt narkoäri ja kus politsei hinnangul on kokku 10 000 kasutajat.

Politsei on gruppidel kolm aastat silma peal hoidnud

"Kui varem võis öelda, et noorte hulgas oli vaja ühte kurja juurt, kes siis seal ühes seltskonnas või ühes klassis sees ja levitas uimasteid, siis praegu on olukord, kus tänu erinevatele rakendustele sotsiaalmeedias saab haarata korraga tuhandeid inimesi, siis see kurjategija haare ja ohtlikus on kordades kui mitte tuhandetes kordades laiem. See on kindlasti see koht, millele me pidime reageerima," rääkis Pikaro.

Telegram ei ole lehekülg kurikuulsas tumeveebis, vaid mobiiltelefonide ja teiste seadmete jaoks mõeldud suhtlusrakendus, mis on sisuliselt sarnane näiteks Messengeriga ja kus saab saata tekstisõnumeid ning faile kas üks-ühele või gruppides. Liitumine toimub telefoninumbri põhiselt ja kõne all olevatesse gruppidesse pääseb, kui grupi looja või liige sind sinna kutsub. 

Narkotalituse juhi Pikaro sõnul õnnestus politseil gruppidesse infiltreeruda umbes kolm aastat tagasi. Ta ei täpsusta detaile, aga võib aru saada, et politseil ei ole varjatud tagaust, vaid sisse pääseti traditsioonilisemate võtetega – keegi kutsus politseiniku grupi liikmeks, see omakorda sai liita juba järgmisi ja siis hakati ärikaid jälgima ning neile omakorda lõkse seadma nagu Bolti sõitmise kõrval narkoäri ajanud Victor. 

"Meil on täielik võimekus tuvastada kõik isikud, kes seal gruppides on kui me ainult näeme nendes seda piisavat kuritegelikku nii-öelda tegevust seal taga. See ei ole meie jaoks ei tehniliselt kui ka teabekogumise koha pealt mitte midagi võimatut," kirjeldas Pikarao.

Põhja prokuratuuri abiprokurör Liis Vainola sõnul on tegemist näiliku anonüümsusega. "Nad ei avalda enda kohta ju midagi, neil on täiesti suvaline kasutajatunnus, kasutajanimi varjunimi. Enda telefoninumbrit nad ei paljasta, nad avaldavad enda kohta täiesti suvalisi fakte. Võibolla saadavad isegi kohtumisele ja üleandmisele oma sõbra. Sellepärast neile tundubki, et see on lihtne hõlptulu teenimise viis, aga tegelikult jääb kõigest maha jälg, see kõik on tuvastatav," rääkis ta.

Kolm aastat pärast vaikset jälgimist on politsei valmis kaardid avama. Ühelt poolt on gruppides toimetajate vahistamised muutunud piisavalt sagedaseks, teisalt pole väikeärikate ja -tarbijate ükshaaval kinni nabimine piisavalt tõhus taktika.

Anonüümsuse kuvand suurendab riskikäitumist

Enne veel, kui operatsioon avalikuks tehakse, võimaldas politsei märtsi alguses Pealtnägijal nelja foorumiga liituda, et oma silmaga seal toimuvat jälgida.

Esimene üllatus on suhtluse maht. Väiksemas rühmas on 400 liiget, suurimas ligi 4000 ning ka vaiksel päeval vahetatakse mitu tuhat sõnumit.

Internetiaktivist ja IT spetsialist  Peeter Marvet ning Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengeli sõnul on Telegrami suguste platvormide anonüümsus pigem petlik, aga enamik noori väga sellega pead ei vaeva. 

"Kui sa lähed ka Telegrami esilehele, siis seal on pilt sellisest musta mütsi ja prillidega mehest, et see kõik on väga privaatne ja enkrüptitud ja nii edasi ehk Telegramil on pikka aega olnud selline fluidum, et see on nüüd see koht, kus võib siis käia ja vabalt ennast tunda," rääkis Marvet.

Murumaa-Mengeli sõnul on süsteem suur ja lood sellest, kuidas mingisugusel käitumisel on tagajärjed, on pigem harvad.

"See kui me reklaamime midagi, et mingi toode on anonüümsust pakkuv, siis see kindlasti tekitab inimeses sellise suurema riskikäitumise ja lootuse, et nüüd ongi leitud see üks hõbekuul, mis tagab selle, et ma olen anonüümne, kuid jah, neid asju, kus me tegelikult võime eksida ja kust aga meie informatsioon või identiteet võib välja lekkida on hästi palju," rääkis Marvet.

Müüakse ka tulekustuteid ja dressipükse

Integratsioon käib Telegramis täiega – kuigi enamus vestlust toimub vene keeles, leiab sealt ka eesti- ja ingliskeelset suhtlust. Jagatakse politseisõidukite numbreid, pannakse häbiposti rühmakaaslasi, kes on võlgu jäänud ja kostitatakse neid karmimate sõnumite ning hoiatustega. Samas müüakse dressipükse, tulekustuteid, jalgrattaid, šokolaadi ja lämisetakse niisama, kuid tubli kaks-kolmandikku sõnumistest on siiski otse või kaudselt seotud narkootikumidega. Harva on võimalik jälgida narkodiileri ja kliendi vestlust kusagil pimedas kangialuses, Telegram aga seda võimaldab.

Põhimõtteliselt käib kõik väga varjatult, aga siiski lihtsalt. Suurde vestlusessse avaldatakse soov midagi osta, tihti tehakse seda anonüümsuse suurendamiseks pildi või emotikoniga näiteks kookos tähendab tegelikult kokaiini, jooksumärgid aga seda, et ainet on vaja kiiresti. Siis jäädakse ootama, et diiler privaatselt inimese endaga ühendust võtaks.

Selliseid sõnumeid saadetakse päevas aga sadu, kui mitte tuhandeid. Peamiselt käib kõik vene keeles ja tehinguid soovitakse teha Lasnamäel, aga ka Pärnus, Tartus ja mujal. 

"Noored, pisut agaramalt kui täiskasvanud peidavad sõnumite tähendust, mitte sõnumit ennast. Nad on leppinud sellise kuvatõmmistega kiiresti edasi jagatava kommunikatsiooniga, seda serveeritakse kui privaatset, ehki see ei ole seda ja siis nad ongi agarad rääkima topeltkoodides, kasutama enda kindamates ringkondades kasutatavaid verbaalseid ja visuaalseid koode ja sõnu, mis võimaldavad neil rääkida niimoodi päris avalikud, et päris tähendusest saavad aru ainult vähesed," rääkis Murumaa-Mengel.

Pikaro sõnul oli sotsiaalmeedia pealetuleku algusaastatel pigem vastupidi, pigem olid pakkujad aktiivsemad. "Aga siis näeb politsei töö tulemust, et enam ei julgete politsei hirmus, kinnipidamise hirmus nii avalikult pakkuda. Pigem tehakse ettepanek, et soovin osta ja siis juba väiksemas ringis, väiksemas vestlusringis üritatakse kokku leppida kohtumised ja ikkagi enamasti toimub see ainete ja rahade üle andmine ikkagi füüsilisel teel."

Tekstist, mida õnnestub dešifreerida, jäävad silma kanep, kokaiin, amfetamiin, aga ka ecstasyt, MDMA ja retseptiravimid nagu Xanax. 

Narkootikumidega äritsevad ka koolipoisid

Pikaro märkis, et sotsiaalmeedia gruppides toimub massiline kuritegude toimepanek ja kui infot nii suures ringis noorte seas pidevalt levitatakse, kaasnevad nii terviseriskid kui otsene füüsiline risk.

"Meil on siis näiteid kus on näiteks värsket kurki siis uimastilaadselt pakituna maha müüdud 800 euro eest ja pärast siis hakatakse nendes gruppides klaarima, et kes siis milles süüdi on ja kes kellele võlgu on, et seal on väga selge selline kolmas ohumõõde ka olemas nende niinimetatud ülelaskmiste näol, seal võib füüsiliselt ka viga saada nende tehingute käigus".

Telegrami gruppide jälgimise läbi on ainuüksi Põhja prefektuuri tegevusalas karistuse kätte saanud ligi 50 uimastiärikat ja hetkel on kohtus seitse kriminaalasja 11 kahtlustatavaga. Üks tüüp-stsenaarium on koolipoisid, nagu näiteks kaks 17-aastast klassivenda, kes äritsesid kanepiga ja kelle tehingud jäävad kokku mõnesaja euro piiresse. 

"Nende poiste taustad olid täiesti erinevad. Ühel oli väga korralik perekond, rahalisi probleeme ei olnud. Teisel ei olnud nii toetav perekond, isa oli lahkunud, olid rahalised probleemid, ema üritas küll hakkama saada, aga jäi vajaka tähelepanu selle kõrvalt. Aga sellegi poolest need poisid olid klassivennad ja kaasasid siis teineteist sellesse huvitavasse ja põnevust pakkuvasse skeemi, mille tagajärjed siis ei olnud üldse ilusad," rääkis Piakro.

Pikaro sõnul on äsja täisealiseks saanute puhul kahtlustatuna kinni pidamine šokk. "Mõni on väga tugevalt üllatunud, et ma olen siin loetud päevad või loetud nädalad olnud sotsiaalmeedias aktiivne uimastivahendaja ja levitaja ja juba on politsei minu tegevusest teadlik ja see lõpetatakse sellisel viisil. Teised möönavad aga, et see kinnipidamine pidi ühel päeval juhtuma, sest see tegevus on olnud nii pikaajaline ja see tegevus aina kasvab kui sa oma kuritegelikku haaret aina laiendad," märkis ta.

Poisid pääsesid aastase kriminaalhoolduse ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega.

Teine tüpaaž on kogenum pisikurjategija nagu loo algusest tuttav Victor, kes vahetas Telegramis usinalt kasutajanimesid, paigutas narkootikumid peidikutesse, kus ostjad koordinaatide abil need ise üles korjasid. Kurioossel kombel kogus ta ka eraldusmärkideta politseiautode numbreid ja hoidis neid enda autos päikesesrimi taga. Ühena oli ka kirjas haarangus kasutatud auto number.

Kuna Victor äritses juba kangema kraami, amfetamiiniga, karistati teda kolme aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega, millest vanglas tuli veeta kuus kuud. Ehkki teoorias saab sääraste kuritegude eest määrata kuni 10-aastase vangistuse, sai viimati kohtu alt läbi käinud Telegrami seltskonnast kõige tõsisema karistuse 28-aastane Aleksandr, kes oli ühe grupi administraator ja müüs ise kanepit ning kokaiini. Seejuures oli Aleksandr juba varem süüdi mõistetud varguste eest, aga hoidis karistuse kandmisest kõrvale ja oli tagaotsitav. Kokkuvõttes mõõdeti talle nüüd enam kui neli aastat vanglat.

Eesmärk pole karistada tarvitajat, vaid narkomüügist tulu saajaid

"Prokuratuuri eesmärk ei ole karistada tarvitajat. Meie eesmärk on see, et me mõistame üheselt hukka kõik need inimesed, kes on sellest narkomüügist tekitanud endale tuluallika ja elatuvad sellest ja sellel põhjusel, et praktika näitab, et narkomüügist on väga keeruline neil loobuda, sest see hõlptulu on niivõrd lihtne teenida ja nad jätkavad enda tegevust, mistõttu on tavaline ka nende vahistamine," sõnas Vainola.

Asjaosaliste sõnul on tegemist piltlikult nagu umbrohuga, mille võid välja tõmmata, aga mis ei hävine. Kui üks grupp tegevuse lõpetab, kolitakse tihti lihtsalt uude. Perioodil, kui Pealtnägija foorumeid jälgis, pakuti seal kurioossel kombel müüa isegi Pfizeri ja AstraZeneca vaktiini, aga arvatavasti on need siiski ecstasy varjunimed. Seetõttu, pärast kolm aastat kestnud operatsiooni, on politsei valmis kasutama uut taktikat. Nad kavatsevad avalikult teada anda, et jälgivad grupi infovoogu. 

"Tekkis mõte, et me peaksime oma kohalolu selgelt näitama võimalikult paljudele grupiliikmetele. Tõesti oli seal, et kui pidasime ühe olulisema diileri kinni, siis mitte kõik grupiliikmeid ei pruukinud aru saada, et üks on kadunud, nii-öelda pöördusid järgmise poole, aga kindlasti tahaks saavutada seda, et gruppide kõik liikmed saaksid aru, et politsei omab ülevaadet, mis nendes gruppides toimub," rääkis Pikaro.

Politsei plaan oli kavas viia ellu märtsi keskel ja teha seda pauguga. Gruppidesse jagati videot, kus uimastid lastakse õhku pommirühma abil filmitud videos, millest tehti omakorda gif. Plaan oli lihtne ja konkreetne: postitada see gif igasse rühma samal ajal ja loodetavasti šokeerida enda kohaloleku teatamisega gruppide liikmeid. 

Pikaro sõnul on ka võimalik, et kõik jätkub vanaviisi. "Vaadates meie senist kogemust siiski usume, et see sõnum on piisavalt konkreetne ja selge ja me tuleme nende arvates anonüümsesse ruumi selliselt sisse, et ootuspärane on pigem see, et selline poolavalik või nende pildikestega suhtlemine lõppeb vähemalt narkoteemadel," rääkis ta.

Politsei kõiki ei heiduta, ehmatus on aga suur

18. märtsi lõunal muutsidki rühmades seni salaja olnud politseinikud enda kasutajanimed õigetega ning saatsid kõigile Telegrami gruppides sõnumi. 

Mitmed grupiliikmed sõnumit tähele ei pannud ja küsisid kanepit edasi. Mõni liige lahkus ja mõni hakkas tüli norima. 

24 tundi pärast aktsiooni kinnitas Pikaro, et sekkumine avaldas mõju. Sellegi poolest arvasid nii mõnedki grupiliikmed, et tegu võib olla lihtsalt naljaga.

"Eks siis oligi meil vaja mõelda, et mida teha. Kas korrata siis gifi saatmisega või siis otsustasime, et läheme siis parem otsevestlustesse. Ilmselt siin ühe näite puhul tõesti oli inimene gruppi sisse tulnud ja ei olnud vaadanud, et politsei on endast väga selgelt märku andnud ja tellis siis ilmselt pool grammi kanepit ja selle peale tõesti siis vastasime, et kui ta jääb selle soovi juurde, siis ta võib tulla meie aadressile Pärnu mnt 139 ja meiega vestlema hakata," sõnas Pikaro.

Grupid on küll pisut vaiksemaks jäänud, üks Pealtnägija vaadeldud grupp sulges uksed, aga veel nädalavahetusel käis üllatavalt aktiivne suhtlus ja äriti narkot. Paljud usuvad endiselt, et Telegram on nii jälitamatu, et lausa provotseerivad politseid – mida te teha saate?

"Mõned harrastasid sellist suurustavat vastust, et justkui jätsid mulje, et neil on ained kohe käepärast, uimastavad ained käepärast, aga pigem ma ütleks küll, et me ei usu, et tal päriselt sellel hetkel see aine olemas oli, pigem on mingi varem tehtud pildiga tegemist ja ta lihtsalt üritas vaadata, et mis on politsei reaktsioon, aga loomulikult meid huvitavad need inimesed väga, aga siin praegu ma usun, et tegemist oli noorusliku ulja suurustamisega," kirjeldas Pikaro.  

"Nüüd kui on teavitatud neid sellest, et ka politsei kuulub nendesse gruppidesse on ka ehmatus olnud suur. Ja usutavasti pöördutakse vähemalt ma loodan pöörduda rohkem raviteenuse poole. Aga paraku on ka neid, kes ei tunne seda ohtu ja jätkavad ja ühel hetkel nad suure tõenäosusega on siin," sõnas Vainola.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: