"AK. Nädal" uuris riskirühmade välist vaktsineerimist

Foto: Ken Mürk/ERR

Sel nädalal Eestisse saabunud rekordkogus vaktsiini lubas pühade ajal riskirühmade kaitsesüstimise laiemalt ette võtta. Paraku võimaldati vaktsineerimist ka riskirühmade väliselt. Tegelikult ei ole selles midagi uut – nooremate inimeste vaktsineerimisele oleme tõtt öelda juba tükk aega saanud kulmukergitusega kaasa elada.

Haapsalu lähedal Taeblas elav Urmas Veide saab suvel 73. Riikliku vaktsineerimisplaani kohaselt kuulub ta riskirühma ehk temani peaks vaktsiin jõudma nii öelda esmajärjekorras. Tõsi, sellesse üle 70-aastaste riskirühma, millele liidetakse juurde ka need nooremad, kellel on mingi kindel diagnoos, kuulub Eestis kokku 360 000 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Võtsin jälle perearsti õega ühendust ja mulle üteldi, et helistatakse, et omal pole vaja praegu momendil kuhugi pöörduda vaja," rääkis Veide.

Ootamisse suhtub ta rahulikult, ehkki tunnistab, et vaktsiini tahaks juba pelgalt seetõttu, et viiruse risk pole lubanud näiteks Pärnus elava tütre perega tavapäraselt suhelda. "Momendil pole praegu praktiliselt aasta otsa üldse külas käinud, lihtsalt telefoni teel suhtled ja ta annab sellise kindluse tunde, võin nagu julgema tunde ja südamega minna."

Tänu selle nädala suurele Eestisse saabunud vaktsiinikogusele, sai ka Veide end pühapäevaks vaktsineerimisele registreerida.

Paide perearst Ilme Last ütles, et kuna Järvamaa on madalama haigestumiste arvuga piirkond, pole neile väga palju vaktsiini eraldatud. "Me oleme saanud väga vähe vaktsiine. Aga kuna meil ikkagi inimesi, riskirühma inimesi on väga palju, siis on inimesed muutunud rahulolematuks ja meie enda töö on sellest tugevalt häiritud," märkis ta.

Lastil on nimekirjas 776 riskigruppi kuuluvat inimest, kuid vaktsiinidoose on ta saanud 226. Ta ütleb, et iga päev uurib 10-15 inimest temalt, millal järjekord nendeni jõuab. "Iga päevaga lähevad inimesed aina rahulolematumaks ja nad ei usu enam minu juttu, arvavad, et ma seda vaktsiini kuskile kõrvale panen, sest Eesti on väike ja kõik kuulevad, mis mujal toimub."

Vaktsiini saavad ka inimesed, kes ei kuulu riskirühma

Ühelt poolt kurdetakse, et vaktsiini ei jätku riskirühmadele ega ka näiteks eesliinitöötajatele. Teisalt aga võime sõpradelt-tuttavatelt kuulda, sotsiaalmeedias näha, aga ka uudistest lugeda lugusid õnnelikest nooremapoolsetest, kes oma vaktsiinidoosi kätte saanud.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas, et ei pea õigeks enda vaktsineerida laskmist olukorras, kus Tallinna bussijuhid ja mupo töötajad pole vaktsiini saanud ning selleks pole isegi plaani. Kõlvarti intervjuuga samal päeval vahendati meedias aga uudist, et oma perearstilt on vaktsiinidoosi kätte saanud tuntud saatejuht – keegi riskirühmast jäi tulemata ja kutsuti teda.

Inimestega suheldes ja sotsiaalmeediat kammides näib selline asi tavapärane. Näiteks ühes silma jäänud postituses kiidab vanuse poolest riskirühma mitte kuuluv patsient, et Tallinna Õismäe Järveotsa Perearstikeskuses on AstraZenecat saadaval. Saab end kirja panna ja vaktsineerimisaja kahe päeva pärast.

Perearstikeskuse juhataja Diana Ingerainen ütleb, et tõesti on ette tulnud ka riskirühma-välist vaktsineerimist – see saab juhtuda, kui näiteks riskirühma patsient on jätnud tulemata, aga vaktsiin on juba ette valmistatud.

"See tähendab seda, et loetud tundide jooksul ma pean selle vaktsiini ära tegema või siis ta hävineb. Ja vot siis on meil veel üks nimekiri, kes on inimesed ennast üles andnud, et nad on võimelised tulema siia 15 minutiga või siis viie minutiga ja siis me kutsume sealt asemele," rääkis Ingerainen.

Ingerainen ütles, et mõistetavalt ei minda selle nimekirja juurde automaatselt peale esimest äraütlemist, vaid riskirühmad on samuti jagatud kuude erinevasse kategooriasse alates eakamatest ja kõrgema riskiga patsientidest, lõpetades kergemate riskidega rühmaga. 

"Kui esimene riskirühm on läbi helistatud, läbi kutsutud, siis me läksime järgmise juurde, läksime järgmise juurde. Kui inimesed loobuvad oma vaktsiinist, et me saame pakkuda seda edasi, mis minu arvates on praegu prioriteet number üks – vaktsineerida praegu nii palju, kui võimalik," sõnas ta.

Seejuures Ingerainen märgibki, et paraku kõiki ei ole võimalik – näiteks nende 80+ riskirühmas on kokku 438 patsienti, kes kõik on läbi helistatud ja kellest keeldus 156. Kokku on Ingeraineni keskuses tehtud üle 1700 vaktsiinidoosi. Niinimetatud vabatahtlike nimekirja alusel kutsututele on jagunud tema sõnul kümnendik doosidest.

Sellised nimekirjad on tekkinud tegelikult pea kõigil perearstidel, kinnitab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. Inimesed helistavad, nad pannakse ootenimekirja kui vaktsiinisoovijad, ent vähemalt Vallikivi sõnul tema oma keskuses nendeni jõudnud pole.    

"Teate, me oleme sellest hästi palju tegelikult perearstidega omavahel rääkinud ja meil ei ole õnnestunud leida sellist perearsti, kes oleks öelnud, et jah, mind minu riskigrupid üldse ei huvita, ma nagu kutsun sip-sip-sip need ootenimekirjade rahva kohale," sõnas Vallikivi.

Vallikivi sõnul ei leia see ka perearstide seas mõistmist, kui praegu vaktsineeritakse noori enne riskigruppe. Kuid ta toob välja, et ka nooremad võivad olla riskirühmas kas mingi tõsisema tervisehäda tõttu või sattunud sinna ravimi alusel, mida miskipärast on kasutanud.   

"Ega meil ei ole otsaette tätoveeritud seda, et kes mis riskigrupp on. Need inimesed, kes näevad välja noored, säravad, heatujulised, et neil võib olla ka mõni väga raske haigus," lisas Vallikivi.

Vaktsineerimisplaani kõrvalekallete osas ühtegi menetlust pooleli ei ole

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et riskirühmade väline vaktsineerimine praegu õige pole. "Defitsiidi tingimustes kahtlemata tekitavad kõik sellised kõrvalekalded küsimusi, õigustatult pahameelt, eks nii ka minu enda silmis. Kindlasti noored terved inimesed ei peaks praegu väljaspool järjekorda vaktsineerimise võimalust saama," ütles minister.

Samas lisas Kiik, et kui probleem on, siis ei saa see olla suur - vaktsiini on saanud üle 200 000 inimese, kellest veerand on alla viiekümne ja neist suur osa eesliinitöötajad. 

"Kõik need varunimekirjad, lisadoosid peaks olema 50+ inimesed, krooniliste haigustega inimesed, eakam osa elanikkonnast, et kindlasti valdavalt ta nii ka on, küllap on erandeid ka siin ja kindlasti peab iga terviseasutus suutma ka ise veenvalt põhjendada, et miks on üks või teine inimene vaktsineerimise võimaluse saanud olukorras, kus me teame, et tõesti, suur osa eakaid seda võimalust ootab," ütles ta.

Kui vaktsineerimisplaanist on kõrvalekaldeid, peaks seda uurima terviseamet – sealt öeldakse, et ühtegi menetlust pooleli pole. Aktuaalsele Kaamerale teadaolevalt on asja vastu huvi tundnud ka Riigikontroll.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: