Kiik: vaktsineerimise soodustamiseks mõtleme ka ebatraditsioonilistele viisidele

Tanel Kiik.
Tanel Kiik. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kui Eestisse saabub suurem kogus koroonavaktsiine, tuleb tervise- ja tööministri Tanel Kiige hinnangul vaktsineerimise hõlmatuse suurendamiseks kaaluda ka ebatraditsioonilisi lahendusi – üheks võimaluseks on 1+1 süsteem, kus vaktsineeritakse ka see noor inimene, kes viib eaka kaitsesüsti saama.

Kiik ütles ERR-ile, et arutlusel on juba praeguseks olnud mitmeid variante, kuidas vaktsineerimist efektiivsemalt teha saaks. Üheks näiteks on 1+1 süsteem, kus noorem inimene viib vanemaealise kaitsesüsti saama ning saab ühtlasi ka ise vaktsineeritud.

Kas vanemaealisteks loetakse inimesi alates 60. või 65. eluaastast, tuleks ministri sõnul enne seesuguse süsteemi rakendamist täpsemalt kokku leppida.

"Oleme kaardistanud erinevate riikide kogemusi ja tegevusi vaktsineerimise hõlmatuse tõstmisel. Näiteks Põhjamaad on saavutanud oluliselt kõrgema hõlmatuse riskirühmade seas. Tulebki vaadata, mis lahendused on Iisraelis, Suurbritannias ja Põhjamaades," selgitas Kiik.

Minister lisas, et möödunud nädalavahetuse kogemusele toetudes toimub põhjalik arutelu nii erasektori, tervishoiuasutuste kui ka kohalike omavalitsustega. Ühtegi kindlat otsust veel vastu võetud pole.

Uuteks nn vaktsineerimistalguteks on aga teine lahendus kindlasti olemas

Kiige sõnul on kõige olulisem roll siiski vaktsiinitarnetel, millest kogu planeerimine sõltub. Ta lisas, et kindlaid otsuseid ei saa vastu võtta, kui pole teada täpseid tarnekoguseid. Seetõttu pole teada ka uue massvaktsineerimise täpset kuupäeva.

"Vaktsiin peab reaalselt olemas olema, kui inimesi vaktsineerima kutsume. See pahameel ja pettumus, kui ootamatult vaktsiiniaeg tühistatakse, kui vaktsiini pole, on oluliselt suurem," selgitas minister.

Samas on aprilli viimasel nädalal oodata üle 50 000 vaktsiinidoosi, kuid Kiik lisas, et AstraZeneca puhul oli ka sel nädalal oodata üle 11 000 doosi, mis kahjuks jäid tulemata.

Suurema tarne saabumisel on Kiige sõnul kindlasti olemas uus lahendus, kuid seejuures tuleb arvestada ka mis tootja vaktsiinid saabuvad. Vaktsineerimistalgute korraldamisel lähtutakse ka riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest, lisas minister.

"Veel parem oleks, kui need soovitused tuleks Euroopa tasandilt ühtselt. Näeme Euroopa riikides väga suurt erinenust näiteks AstraZeneca vaktsiini kasutamisel," sõnas Kiik.

Nooremaealisi vaktsiinihuvilisi veel niisama ei kaardistata

Küll aga näitasid nädalavahetusel huvi vaktsiinide vastu üles ka nooremaealised. Kiige sõnul on praegu keskendatud reaalse aja planeerimisele digiregistratuuris ja niisama seal huvi vaktsineerimise vastu ei kaardistata.

"Aga kui on näha, et on suur nõudlus sellise andmebaasi järele, tuleb üle käia tehniline ja õiguslik pool /---/. Riigi jaoks on see kahtlemata oluline info, aga me ei saa tekitada olukorda, kus 20-30-aastased inimesed saavad end enne kirja panna kui eakad, kes on rohkem ohustatud," sõnas minister.

Ta selgitas, et noored inimesed on digiteadlikumad ning seesugune vaktsiinijagamine ei saaks toimuda kiiruse alusel, vaid on vaja kehtestada kindel hierarhia ja loogika, kes millal vaktsiini saab.

Nädalavahetusel ilmnenud tõrked olid seotud teavitustöö ja logistikaga

Kiige sõnul ei saa väita, et inimesed jätsid nädalavahetusel vaktsineerimisele tulemata, kuna nad ei soovinud vaktsiini.

"Küsimus on teavitustöös, logistikas ja selles, et inimesed on harjunud tervishoiuteenuseid saama kodu lähedalt," ütles minister.

Ta selgitas, et väiksemates asulates probleeme ei olnud, vaid need ilmnesid ennekõike pealinnas.

Seega ongi üheks lahenduseks Tallinnas väiksemad vaktsineerimiskeskused, mis on inimeste kodudele lähemal ning eakatel on sinna mugavam minna, lisas minister.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: