Valgevene ja Venemaa protestiliikumised on vajunud varjusurma

Foto: SCANPIX/REUTERS/Shamil Zhumatov

Protestilaine haaras Valgevenet mullu augustis, pärast presidendivalimisi, millel Aleksandr Lukašenko sai ametlikel andmetel üle kaheksakümne protsendi häältest. Sajad tuhanded valgevenelased läksid protesteerima valimistulemuste võltsimise vastu. Praegu aga ei kuule Valgevene protestidest praktiliselt mitte midagi.

"Võib öelda, et Valgevene tänavaprotestide või "Valgevene revolutsiooni" esimene laine on maha surutud. Samas, protestide meelsus, mis tegi need võimalikuks, ei ole kuhugi kadunud," kommenteeris politoloog Artjon Šraibman.

Protestide peamine põhjus on valgevenelaste väsimus Aleksandr Lukašenko igavesest valitsemisajast. Lukašenko lubas eelmisel aastal ellu viia põhiseadusereformi ja seejärel organiseerida uued presindendivalimised. Praegu väldib ta aga igasugust konkreetsust võimu üleandmise teemal.

"Tulevad teile uued presidendid, siis te saate võrrelda ja saate kõigest aru. Praegu aga varuge kannatust. Muidugi me ei ole kõik üheskoos. On sellised, kellele paljugi ei meeldi, aga tuleb ära kannatada. Valdav enamus tahab elada rahus ja rahulikult. Sotsiaaluuringud näitavad, et inimesed kardavad kaotada stabiilsust ja korda riigis," on öelnud Valgevene president Aleksandr Lukašenko ise.

Teoreetiliselt peaks referendum uue põhiseaduse üle toimuma selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Põhiseadusereformi vajalikkust tuletatakse Lukašenkole pidevalt meelde mitte ainult kodus, vaid ka Moskvas.

"Kuna see ei ole mingi välisjõu soovitus, vaid peamise kreeditori soovitus, tuleb seda kuulda võtta. Valgevene vajab iga-aastast krediidituge ja pärast Lääne krediidituru sulgemist on Venemaa selle raha ainus allikas. Moskva arvamust ja Valgevene enamuse arvamust võib ignoreerida mõnda aega, aga siis hakkab raha otsa saama," selgitab politoloog Artjom Šraibman.

Samuti nagu Valgevenes, on protestide laine raugemas ka Venemaal. Tuntuimast Venemaa opositsionäärist Aleksei Navalnõist sai Venemaa kõige tuntum vang.

"Aleksei Navalnõi on vanglas ühe põhjusel - Putin käskis ta Novitšokiga tappa. Aleksei Navalnõi jäi ellu, uuris oma mürgitamist ja Putini korruptsiooni ning tuli tagasi Venemaale. See ajas Putini maruvihaseks ja eirates kõiki juriidilisi norme, saatis ta Aleksei vanglasse mädanema," kommenteeris Aleksei Navalnõi võitluskaaslane Leonid Volkov.

Navalnõi vanglasse saatmisel on ka praktiline põhjus. Aastal 2019, Moskva linnaduuma valimistel, pakkus Navalnõi oma toetajatele "targa hääletamise" strateegiat ehk anda oma hääl ükskõik millisele kandidaadile, kellel on kõige suuremad šansid võita "Ühtse Venemaa" kandidaati. Tulemusena vähenes "Ühtse Venemaa" saadikute arv Moskva linnaduumas kahekordselt.

Selle aasta septembris toimuvad Venemaal Riigiduuma valimised. Seekord ei ole Navalnõil võimalik inimesi üles kutsuda "targalt hääletama".

"Muidugi, ilma Navalnõita on tema toetajatel "tarka hääletamist" palju keerulisem organiseerida. "Tark hääletamine" on hääletamine ebatäiusliku kandidaadi poolt. Sellepärast on vaja, et mind valijana kutsuks hääletama keegi, keda ma tõesti austan. Navalnõil on see autoriteet olemas, seda me teame. Tema võitluskaaslased, kogu minu lugupidamise juures, nii autoriteetsed ei ole," leiab politoloog Abbas Galljamov.

Mõned eksperdid aga ei usu, et "tark hääletamine" on tõhusaks relvaks lõpetamaks "Ühtse Venemaa" ainuvõim parlamendis.

"See legend elab ainult meedias ja mingit mõju valimistele siin ei ole," leiab Sotsiaaluuringute Instituudi juhatuse liige Gleb Kuznetsov.

Tänavaprotestid seoses Navalnõi arreteerimisega osutusid üsna lahjadeks ega seganud võimul Navalnõid vangi saata. Nüüd planeerivad Navalnõi toetajad suurt protestimiitingut, see toimub siis kui sotsiaalmeediaüritus on üle Venemaa kogunud vähemalt 500 000 osalejat.

"Kuna tegelikult tänavatele ei õnnestu tuua ei 500 000, 300 000 ega ka 200 000 inimest, siis kogu selle asja mõte on kütta tunnet, et võim Venemaal on nõrk, protestiaktiivsus on olemas ja protestijad pühivad võimu täna või homme minema," ütles Kuznetsov.

Nii Venemaal kui ka Valgevenes jäid opositsioonilised massid liidriteta - nad on kas vanglas või sundemigratsioonis.

"Valgevenes on opositsioon sama tugev kui tugev on protest tänavatel. Ilma meeleavaldusteta tänavatel on nende poliitiline kaal üksnes sümboolne. Ma ei näe nendel, kes on praegu välismaal, suurt rolli lisaks Valgevene teema maailma päevakavas hoidmisele ja uute sanktsioonide lobistamisele. Nad on veidi dramaatilises olukorras, sest ei ole teada, millal ja kuidas nad saavad sama tähtsateks nagu nad olid pool aastat tagasi," ütleb politoloog Artjom Šraibman.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: