Kaitseuuringute keskuse tegevjuht: Vene vägede ümberpaigutamine on etendus erinevale publikule

Foto: ERR

Vene vägede ümberpaigutamine Ukraina piiri taha on jõuline signaal, mis on suunatud mitmetele auditooriumitele: Lääs, Ukraina ja Venemaa enda elanikkond, mis vaevleb sotsiaalmajanduslike probleemide käes, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik "Välisilma" saatejuhile Johannes Trallale.

"Toimub piiride kompamine. Kreml tahab teada, kui psühholoogiliselt tugev on Ukraina ühiskond ja selle sõjalis-poliitiline juhtimine. Vastused neile küsimustele selguvad lähinädalatel," ütles Teperik.

Ta täpsustas, et kõige parem ülevaade Vene vägede ümberpaigutusest on Kremli eriteenistuste kõrval USA luurel.

Teperik tuletas meelde, et Venemaa suur sõjaline õppus Zapad toimub juba sel sügisel, ettevalmistused selleks algavad maikuus.

"Vägede liigutamine võib olla seotud ka selle suurõppusega," möönis Teperik. Ta lisas, et alates 2017. aastast on Venemaa paigutanud ümber Ukraina kolm suurt armeed, mis oma valmisolekult on oluliseks ohuks Ukraina riigile.

Samas ei usu ta, et Putin Ukrainaga sõda tahaks alustada, olgugi et väike võidukas lahing on enamjaolt edukas viis panna oma rahvast unustama kõike halba, millega nad igapäevaselt oma elus kokku puutuvad.

"Putin ilmselt ei riski sellega, sest saab aru, et sanktsioonid võivad tulla veelgi karmimad ja sõda ei mõjuks enam riigi elanikkonnale nii joovastavalt, kui Krimmi puhul," ütles Teperik.

Tema hinnangul on Putini ja Kremli soov survestada Ukrainat nii kaugele, et tupikusse jõudnud läbirääkimised Ukrainaga oleksid Venemaa jaoks võimalikult soodsate tulemustega. See kahtlemata ei meeldi omakorda Ukrainale, kuigi seal on sisepoliitiline surve lepped Venemaaga üle vaadata.

Teperik märkis, et kuna rahu Ida-Ukrainas oli Ukraina president Volodõmõr Zelenski üks põhilubadusi, aga ta pole suutnud seda täita, on ukrainlaste süvenev pettumus Zelenskis ja tema meeskonnas juba märgata.

"Ta tuli ju ettepanekuga, et oleks rahu Ukrainas ja nüüd näeb Ukraina ühiskond, et rahust pole midagi, võib hoopis sõjaks minna," ütles Teperik, lisades, et Ukraina kaitsejõul on ka olulised vajakajäämised, eeskätt õhutõrjes ja raketitõrjes.

Teperik ütles, et Ukraina peab kokkulepetest Venemaaga kinni nii palju kui võimalik, neil pole kusagile taganeda. Küll aga peaksid lääneriigid taganema tema hinnangul retoorikast, mis väljendab üksnes sügavat muret, selle asemel tuleks Ukrainale pakkuda praktilist abi, alates militaarsetest tarnetest ja lõpetades luureinfo jagamise ja vahendamisega, et toetada Ukraina kaitsevõimet.

Lisaks võiks Lääs nõuda, et Ukraina tegeleks juba alustatud reformidega, sest kui need õnnestuvad, näeks Ukraina rahvas nende edulugusid, mis kasvataks omakorda kaitsetahet, nentis Teperik. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: