"Välisilm": teise Suessi kriisi õppetunnid ja uued kaubateed
Tropp Suessi kanalis ehk niinimetatud uus Suessi kriis tabas merekaubandust ja eeskätt konteinervedu eriti valusalt, sest koroonast põhjustatud kriis oli juba enne täies hoos. Kevadel tabas paljusid tellijaid paanika, et majandus jääb seisma ning tellimusi hakati tühistama ja konteinerid jäid sadamatesse seisma.
TalTechi logistika vanemteadur Kati Kõrbe sõnul paiknes umbes 25 miljonit konteinerit maailmas ebatraditsioonilistes kohtades, mis tähendas konteinerite defitsiiti.
"Kui 2020. aasta teisel poolaastal avastati, et nõudlus taastub jõudsalt ja 2021. aastaks oleme transpordis jõudnud ennenägematute mahtudeni, siis kitsaskoht tekkis hoopis konteinerite saadavuses," nentis ta.
Tekkis tohutu merekonteinerite defitsiit, mida Suessi tropp süvendas.
"Meie näeme seda osa Suessi kriisist, et kaubad ei jõua Euroopa sadamatesse. Teisalt pitsitab king sealt, et konteinerid ei pääse tagasi Hiinasse," ütles Kõrbe.
Näiteks on Tai punaste sibulate vedu Hiinasse veninud varasemast kolm korda aeganõudvamaks, kuigi see kaubatee jääb Suessist kaugele.
Nüüd, kus laevad on Suessist liikuma pääsenud, võib peagi oodata ummistust Euroopa suurtes sadamates, kui need alused korraga sinna jõuavad.
"Kõik hoiatavad, et ummistub ära. Nagu ikka, kui tropp hakkab liikuma, siis tuleb laine peale, mis tähendab, et seda lahtiõmblemist toimetatakse veel umbes paar kuud," märkis majandusanalüütik Raivo Vare.
DSV Estonia juhatuse esimees Alvar Tõruke ütles, et ka saabuvate laevade laadimine muutub keerukamaks, sest koormus on juba pragu väga suur.
Nii Rotterdamis, Antwerpenis kui ka Rostockis käib praegu ilmselt kibe askeldamine, et ootava laevade laviiniga hakkama saada.
"Kui laevad hakkavad liikuma Suessi kanalist, nende Euroopa sadamatesse jõudmise aeg on piisav, et nad oskaks mingeid tegevusi ette planeerida. Samuti on toimunud mitmete laevade marsruutide ümbersuunamine ümber Hea Lootuse neeme, ja need laevad jõuavad Euroopa sadamatesse olulise hilinemisega," rääkis Kõrbe.
Suessi kanal pole kaugelt ainus tuiksoon, kus tekkinud tromb maailmakaubanduse vereringe seisma võib panna.
"Neid punkte on maailmas veel – Malaka väin ja Hormuzi väin, Panama kanal, Euroopas Taani väinad, Bosporus, Dardanellid. Inglise keele nimetatakse seda choke points. Need on kohad, kus kui midagi juhtub, siis tagajärjed on väga suured," lausus Vare.
Ilmselgelt ei möödu Suessi kriis tagajärgedeta ja sellest tehakse omad järeldused.
"Suessi kanalis on juba 192 kilomeetrist 35 kilomeetrit kahesuunalist veeteed. Paraku mitte selles kohas. See kiirendab ilmselt kõrvale teise trassi kaevamist. Ma julgen ennustada, et nüüd hakkab see väga kiiresti liikuma," ütles Vare.
Alvar Tõrukese hinnangul tuleks õppida ettevõtetel, et hajutada oma riske eelkõige kaugemate kaubatarnete ja materjalitarnete mõttes. "Aga see ei ole ühe päeva lahendus, vaid strateegiline vaade. Ettevõtted tegelevad sellega järjepidevalt, tuuakse oma hankeid ja tarnijaid endale lähemale, et vältida selliseid riske," rääkis ta.
Ning veelgi innukamalt hakatakse otsima alternatiivseid kaubateid, millest üks läheb üle Põhja-Jäämere. Sellel mereteel on oma koht hiinlaste uue siiditee projektis.
"See keskendub kuuele maismaakoridorile ja algselt oli plaanitud üks merekoridor, mida arendatakse välja. 2017 lisandus sinna ka polaarne siiditee ehk arktiline siiditee. Kui vaadata puhtalt kilomeetreid, siis on peaaegu poole võrra võimalik kilomeetrites seda teekonda Rotterdami sadamasse Hiinast vähendada, kasutades seda arktilist marsruuti," rääkis Kõrbe.
Praegu takistavad põhja meretee laiemat kasutamist rasked jääolud ja keskkonnakaitselised probleemid.
"Selle arktilise tee võimsus tänase arengutaseme juures ei võimalda asendada Suessi mitte kuidagi. Kui Suessi läbib 50 000 laeva aastas, siis sealt läheks parimal juhul läbi mõni tuhat ainult," märkis Vare.
Olukord aga muutub kliima soojenedes ja jää sulades.
Vare sõnul prognoositakse, et 2050.–2060. aasta paiku sulab jää ära. "Siis tekib otseliin, praegu peab kulgema piki Venemaa rannikut ja see navigatsiooniliselt üsna keeruline kant. Aga kui saaks otse üle pooluse purjetada, siis loomulikult hakkab asi hoopis teistmoodi välja nägema. Siis hakkaks see asi õieti elama," lausus Vare.
Toimetaja: Marko Tooming