Kallas tutvustas ohutasemete valgusfoori

Foto: ERR

Peaminister Kaja Kallas ütles "Terevisioonis", et viirusega elamise valge raamat on põhimõttelt ühiskondlik kokkulepe, kuidas nii inimesed kui ka organisatsioonid peaksid teatud olukorras käituma, et riigis ei tuleks hakata ohutaset tõstma ja sellest tulenevalt karmimaid piiranguid kehtestama.

"Kõik me oleme väsinud piirangutest, ka mina, sest ühiskond käib pidevalt kinni ja lahti. Valge raamatu mõte on jõuda sinna, et iga inimene ja organisatsioon teab, mis sammud tuleb teha, et ohutase ei jõuaks järgmisele tasemele. Näiteks toitlustusasutused ja kaubanduskeskused on seda harjutust mitu korda läbi teinud, et mida me saame ise teha, et viiruse ohtu vähendada. Näiteks kaubanduskeskused pakkusid, et hakkavad uksel maske kontrollima, võtsid wifi välja jne," selgitas peaminister.

Kallas lisas, et nn valgusfoori kava on ohutasemed ehk et inimesed ei peaks iga päev ise näpuga järge ajama, kui suur on nakatumine või muud näitajad.

"Vaid et valitsus koos teadusnõukojaga jälgib neid numbreid ja ütleb, et ohutase on praegu näiteks kollast värvi. Ja siis inimene saab vaadata, et mida mina saan teha, et ohutase ei läheks oranžiks. Me peame viirusega koos õppima elama, et meil ei oleks pidevalt pinget sees. Ja et igaüks teaks, mida tuleb tal teha, et ohutasemega ei tule liikuda sinna, et tuleb hakata midagi sulgema."

Samas tunnistas Kallas, et numbrid, mille pealt ohutase määratakse, on ka muutuses. Ta tõi välja, et kui eelmisel kevadel oli kogu Eesti peale 16 nakatunut, otsustas tollane valitsus, et ohutase on punane. Praegu oleks sellise nakatunute arvu pealt ohutase roheline.

"Inimeste ja organisatsioonide jaoks on oluline, et kui ohutase on näiteks kollane, siis annab tabel neile selge juhise, et teeme sel juhul seda või teist, et viiruse tase ei liiguks oranžiks. Või et kui inimene vaatab, et kaubanduskeskuse peal on märk, et ohutase on juba oranž ehk läinud hullemaks, siis ta teab, et ta ei tohi teha väljapool oma pere kohtumisi teha."

Teise näite tõi ta organisatsioonide, konkreetsemalt toitlustusasustuste kohta.

"Restoran või muu toitlustusasutus ei taha, et ta läheks kinni. Aga viirus hakkab levima ja valitsus ütleb, et ohutase on kollane. Siis toitlustusasutus kohe teab, et tuleb teha kuuesed lauad, hoida laudadel vahet kaks meetrit, tuleb panna ka desovahendid jne. Et nad teavad, mis on vajalikud meetmed, et ohutase ei läheks üle ja restorane ei tuleks kinni panna."

Valge raamatu mõte on Kallase sõnul ka see, et kaasata kogu ühiskonda ehk et otsustamine ei pea käima ainult valitsuse käskude ja keeldudega.

"See on nagu laste kasvatamisega. Ma võin öelda, et mina olen sinu ema ja et sa pead nii tegema, aga laps viskab end selle peale põrandale vibuks ja ei tee seda. Aga kui sa ütled talle, et tahad temaga arutada, siis tuleb ta kaasa. Tahan, et ühiskonnaga oleks sama."

Peaministri sõnul ei ole valges raamatus ainult lühiajalised meetmed, vaid ka sellised, mis on plaanitud pikemaks ajaks.

"Toon ühe näite. Selleks, et haiglavõrk peaks vastu, siis peaks meil olema reservüksused. Nii nagu on kaitseväes tegevväelaste kõrval reserv, kes tuleb kriisi korral appi. Nii peab olema ka meditsiinisüsteemis ehk et meil on kaardistatud õed ja arstid, kes enam ei tööta, meditsiinitudengid ja kaitseväe meedikud. Et kui kriis puhkeb, on nad meil juba teada ja saame korraldada nende kiire appi tuleku. Sest selliseid tervisekriisi kui praegu koroonapandeemia, neid tuleb tulevikus veel."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: