Lutsari sõnul ei saa sellisesse dokumenti kirja panna, millal ja mis tingimustel mõni pood või kool lahti tehakse. "Valge raamat on justkui plaan, kus on seisukohad, kuidas edasi minna. Loomulikult ei saa iga ettetulevat stsenaariumit sinna kirja panna, aga parem on siiski plaan kui täiesti ilma plaanita olemine. Ma arvan, et see on suur samm edasi. Mis on meie seisukohad, prioriteedid, on seal ka kirjas," lausus ta.

Üks võimalus on hakata Eestis piiranguid muutuma piirkondlikult, kuid see ei pruugi alati tulemust tuua. Lutsar tõi näiteks detsembrikuise teadusnõukoja soovituse piirkondlikeks piiranguteks, mille puhul läksid täide pigem kartused kui lootused.

"Teadusnõukoda soovitas piirkondlikke lähenemisi detsembris. Oht oli, et kui näiteks Narvas pannakse spaad kinni, siis lähevad inimesed Rakverre spaasse, ja nii täpselt juhtuski. Aga vaevalt et keegi Tallinnast Haanjasse kooli hakkab käima, nii et teatud kohtades piirkondlikkus jällegi töötab. Paindlikkust peab valges raamatus sees olema," lausus Lutsar.

Lutsari sõnul on juba rahvaarvu ja muude eripärade tõttu mõistlik kehtestada piirkondlikud mõõdikud. "On piirkonnad, nagu saared, kus võib kasutada natuke teistmoodi lähenemist," märkis ta.

Prioriteet on praegu ja edaspidi eakate vaktsineerimine

Eelmise nädalavahetuse vaktsineerimistalgud ebaõnnestusid selles mõttes, et taheti vaktsineerida vanemaid inimesi, kuid järjekordades ootasid hoopis nooremad, ütles Lutsar.

"Me saime jälle targemaks. Ilmselt vanematele inimestele selline massvaktsineerimine ei sobi, sobib noorematele inimestele. /.../ Vaktsiinid ei ole sellised, mis kohe halvaks lähevad – kui me oleks need ära teinud noorematele inimestele, poleks käesoleval nädalal saanud vaktsineerida vanemaid inimesi," rääkis Lutsar.

Lutsari sõnul arutas teadusnõukoda esmaspäeval, et järgmisesse vanuserühma võib vaktsineerimisega minna siis, kui vanemas rühmas on 70 kuni 75 protsenti vaktsineeritud.

Noorematel, kellel AstraZeneca esimene süst on tehtud, soovitas Lutsar kindlasti ka lasta teine süst teha. "Kui esimese doosiga polnud probleeme. Kui oli, siis tuleb rääkida perearstiga," lausus ta.

Sakslaste väljapakutud ideed, et neile, kes esimese süsti said AstraZeneca vaktsiini, võiks teise süsti teha kas Moderna või Pfizeri vaktsiiniga, Lutsar Eestis veel proovida ei soovita.  

"Teoreetiliselt pole halb soovitus, aga selle kohta pole üldse andmeid. Me ei saa seda nii soovitada. Immunoprofülaktika komisjon arutas seda võimalust, leidsime, et ei saa soovitada miskit, mille kohta andmed täiesti puuduvad," lausus Lutsar.  

LAV-i tüvi teeb väheke muret

Lutsari sõnul on Eestisse hakanud rohkem jõudma ka niinimetatud LAV-i viirustüve. Kui varem toodi seda Eestisse peamiselt Aafrikast, täpsemalt Tansaaniast, siis nüüd on seda riiki toodud ka põhjanaabrite juurest.

Lutsar nentis, et see teeb väheke muret. "Väga hoolega jälgime seda. Ja tuleb ka teisi huvitavaid mutatsioone veel lisaks LAV-i tüvele sisse," ütles ta.