Terviseameti andmetel on piirkondades, kus räägitakse rohkem vene keelt, vaktsineerimise hõlmatus väiksem kui mujal Eestis. Antud olukorras ei saa aga Tartu ülikooli käitumisteadlase Andero Uusbergi sõnul inforuumi mõju ülehinnata, vaid tuleb arvestada ka näiteks sotsiaalmajandusliku positsiooni ja viiruseohu tunnetusega.

"Kui me vaatame, mis veel iseloomustab neid inimesi, kes on mitte-eestlased ja ei soovi vaktsiini, siis neid iseloomustavad täpselt samad tunnused, mis iseloomustavad Eesti rahvusest inimesi, kes vaktsiini ei soovi," selgitas Uusberg "Aktuaalsele kaamerale".

Vaktsiiniga kaasnevad murekohad on Eestis elavatel inimestel samad.

"Inimesed, kes pigem ei vaktsineeriks, on mures kõrvaltoimete pärast, ei ole veendunud toime tõhususes ja püsivuses ja sageli kuuluvad kogukondadesse, kus nende ümber ei ole inimesi, kes vaktsineerimist väga oluliseks peaks," rääkis Uusberg.

Kuigi meediakasutuse mustrid on hoolimata rahvusest väga erinevad, siis seoses koroonaviiruse levikuga on venekeelse elanikkonna huvi liikunud rohkem eesti inforuumi poole.

"On oma lemmikkanalid ja see määrab väga palju, millist kanalit põhiliselt usaldatakse ja jälgitakse. Nii et ei ole ühtset inforuumi ei eestlastel ega ka venekeelsel elanikkonnal. /.../ Eesti- ja venekeelses elanikkonnas on mõlemaid, nii neid uhhuu-jälgijaid kui ka ametliku info usaldajaid," ütles Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm.

Seoses AstraZeneca vaktsiiniga on liikunud erinevat umbusku tekitavat informatsiooni. Nii on mitmed inimesed konkreetselt sellest vaktsiinist esialgu keeldunud.

Kuna vaktsineerimisotsused sõltuvad suuresti ka vaktsineerimise mugavusest ja teiste kogemusest, siis ei näe Andero Uusberg põhjuseid, miks Eesti ei võiks siiski jõuda seisu, kus 70-75 protsenti elanikkonnast on vaktsineeritud.

"Tormid, mis meid parasjagu ümbritsevad, tunduvad sageli võib-olla suuremad kui tagasi vaadates. Praegu tundub, et AstraZeneca ümber toimuv on kuidagi vääramatult tõuganud kraavi vaktsineerimise, aga kui me hakkame enda ümber üha rohkem nägema inimesi, kes ilmselgelt on võitnud vaktsineerimisest, siis see levib nii nagu igasugune teine kasulik uuendus," rääkis Uusberg.