Merits: pole mingit põhjust oodata mingi kindla vaktsiini saabumist
Lähikuudel jõuab Eestisse miljon doosi koroonavaktsiini. Koroonavaktsiin jääb ilma tiitlist defitsiit ja oma esimese kaitsesüsti peaks kätte saama iga soovija.
Kui Tartu linn saanuks eelmisel nädalal soovitud koguse vaktsiini, oleks lihavõttenädalavahetusel saanud oma esimesed tuleristsed Annelinna spordihallis asuv vaktsineerimiskeskus. Aga vaktsineerimistalguteks jõudis Emajõe Ateenasse ainult 2000 doosi ja sellestki enam kui pool jäi järele, sest Astra Zenecat soovinud eakaid nappis.
"On inimesi, kelle peas on tekkinud mõne vaktsiini eelistus, aga objektiivselt vaadates selleks tegelikult põhjust ei ole," nentis Tartu perearst Marje Oona.
Tartu Ülikooli viroloogia professori Andres Meritsa sõnul pole mingit alust väitel, et üks koroonavaktsiin sobiks eakatele paremini kui teine, sest nende tõhusus on enam-vähem võrdne.
"Mitte mingisugust põhjust oodata mingi kindla vaktsiini saabumist, eriti vanemaealistel inimestel, ei ole. Vanemaealised inimesed on riskis ja nende vaktsineerimine on põhjendatud sellega, et nende risk on palju suurem kui noorematel inimestel," ütles Merits.
Marje Oona on üks neist tohtritest, kes paneb Eestis kokku vaktsineerimisjuhiseid. Ta möönab, et oma osa Astra Zeneca umbusaldamisel on lühikese aja jooksul mitu korda muutunud vaktsineerimissoovitustel.
"Kui kohe alguses oleks olemas olnud head uuringuandmed Astra Zeneca tõhususe kohta eakatel, siis ei oleks me andnud soovitust hakata selle vaktsiiniga vaktsineerima alla 70-aastaseid inimesi," lausus ta
Oona ei pea õigeks lähtuda eakate vaktsineerimisel üldistest soovitustest ehk piltlikult öeldes Tootsi kombel õunte peale vaatamisest, kas läheb õnneks või mitte. Nii tuli ära oodata uuringud, mis kinnitasid Astra Zeneca vaktsiini sobivust eakatele. Eakate seas tekkinud umbusku Astra Zeneca vaktsiini suhtes võimendasid aga sõnumid võimalikust trombiohust.
"Eakad inimesed teinekord pelgavad seda või tahavad hakata aspiriini võtma, See, mida noorematel inimestel on esinenud Astra Zeneca vaktsiini järel, see on täiesti eripärane immuunsüsteemist tulenev haruldane reaktsioon ja see ei ole mingil kombel tavaline tromb. Seda ei mõjuta kuidagi aspiriini võtmine," ütles Oona.
Kui eakad õnnestub aprillis ümber veenda ja umbusk Astra Zeneca suhtes kaob, tekib keskealistel lootus vaktsiini saada. Selleks on vaja, et kaks kolmandikku vähemalt 70-aastastest oleks esimese süsti saanud.
"Kindlasti me ei oota seda, et kõigis 15 maakonnas peab olema 70 protsenti täis. Ka vaktsineerimisplaanis, mis on kooskõlastusringil, on seatud selged sihid – kui me saavutame teatud taseme umbes pooltes maakondades, siis me liigume järk-järgult (eapiiriga) sealt allapoole," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Nooremate süstimiseks luuakse keskused
Lähikuudel peaks Eestisse jõudma 400 000 doosi Astra Zeneca ja Pfizer/Biotechi, aga ka 100 000 Moderna ja Janseni vaktsiini – kokku miljon doosi, millest peaks jaguma vaktsiine igale soovijale. Kui eakate vaktsineerimine on ennekõike perearstide pärusmaa, siis nooremaid hakatakse kaitsepookima pigem vaktsineerimiskeskustes, olgu need siis tervishoiuasutuse juures või ekstra selleks loodud.
"Küsimus on selles, kas need saavad olema ajutised, on näiteks avatud neli, viis päeva järjest kuni suurem kogus vaktsiini on taas tehtud. Kui me näeme, et vaktsiini jagub piisavalt ja huvilisi jagub piisavalt, siis need võivad olla avatud ka pikemalt," lausus Kiik.
Kui vaktsiinitootjate lubadused paika peavad, siis mais ja juunis hakkavad süstlad välkuma, sest lisaks kõigi soovijate vaktsineerimisele jõuab kätte kevadel vaktsineeritute teise doosi aeg. Kas taas on mõtet püsti panna eelmisel nädalavahetusel Tallinna spordihallides tegutsenud suuri vaktsineerimiskeskuseid, näitab aeg.
"Kui meil on tõesti tulemas mõni nädal näiteks suurusjärgus 100 000 vaktsiinidoosi, mida ei saa üldse välistada, et mai-, juunikuus võib selliseid nädalaid olla, siis on tõenäoliselt mõistlik teha mõlemaid ehk kasutada nii väiksemaid kui ka suuremaid keskuseid;" ütles Kiik.
30 000, 40 000 doosi vaktsiini nädalas jõuavad ära süstida ka perearstid ja haiglad. Veel on lahtine, kas lisaks digiregistratuurile ja helistamisele tekib moodsam võimalus enda registreerimiseks. Aga kindlasti ei looda vaktsiiniootajate nimekirja nagu Lätis.
"Ei ole mõtet luua sellist tsentraalset andmebaasi, kus inimesed ennast lihtsalt kirja panevad, vaid sellel peab olema ka praktiline väärtus – kuidas see info jõuab tervishoiuasutusteni, kuidas see aitab vaktsineerimise kiirust tõsta olukorras, kus me liigume peamiselt vanuserühmi pidi, aga võib arvata, et aktiivselt kirja panevad ennast noored," rääkis Kiik.
Mis saab AstraZenecast?
Kiige sõnul ei saa ükski riik praegu lubada endale seda luksust, et mõne vaktsiini päris kõrvale lükkab. Perearst Marje Oona sõnul on praegu vara öelda, millal immunoprofülaktika ekspertkomisjon muudab oma soovitust seda alla 60-aastaste puhul mitte kasutada.
"Kui tuleb juurde täiendavaid andmeid, siis me kindlasti koguneme. Mida me otsustame, seda on raske öelda," lausus Oona.
Kaalumisel on variant, et alla 60-aastased võiksid riski arvesse võttes selle kaitsesüsti saada, aga see eeldab ekspertide poolt kokku pandud juhist võimalike riskide ja kõrvaltoimete kohta.
"Kui inimene on selle teadlikult endale selgeks teinud, tervishoiutöötajaga konsulteerinud, soovib seda (AstraZeneca – toim.) vaktsiini kasutada, siis ma arvan, et see saab tõenäoliselt olema tulevikulahendus. Täpne infoleht, teavitusvorm tuleb kokku leppida riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poolt," lausus Kiik.
Kuniks Eestis kehtib Astra Zeneca puhul 60+ vanusepiir, on pausile pandud ka eesliini töötajate vaktsineerimine. Professor Andres Meritsa sõnul on äärmiselt oluline, et vaktsineerimine ei jääks venima.
"Igasugused tegutsemised või oletused või ka suur segadus võimalike vaktsiini kõrvalmõjude osas põhjustab rohkem kahju kui need kõrvalmõjud ise," nentis Merits.
Eestis on iga neljas täiskasvanu saanud vähemalt ühe vaktsiinisüsti, Meritsa kinnitusel sellest pandeemia vaibumiseks ei piisa, vaja oleks vähemalt 75-protsendist hõlmatust.
"Selge on see, et mida kõrgema vaktsineerimishõlmatuse me saavutame, seda paremini saab pandeemia olema ohjatud ja seda väiksem saab olema tõenäosus, et tekiksid sellised viirusemutatsioonid, mis hakkaksid levima," ütles Oona.
Kui ravimifirmad sõna peavad, siis saab vaktsiinipuudusest Eestis ajalugu. Meritsa sõnul pole siis ühtegi põhjust, mis takistaks karjaimmuunsuse saavutamist, kui välja arvata inimeste soovimatus.
"Eks siit ka sõnum, et vaktsineerige, vaktsineerige, nii kui võimalus tekib, ära teha," ütles ta.
Toimetaja: Marko Tooming